Skip to main content

Postâ poođij Njellimân tovle tuše ohtii mánuppaajeest

Matti Saijets 80 ihheed.
Matti Saijets 80 ihheed Matti Saijets 80 ihheed. Kove: Saara Lahdenmäki, kotialbumi ealli arkiiva,ellee arkkâdâh

Njellim Matti, Matti Saijets, muštâl jieijâs suuvâ aassâmkiedi historjást já muuštâš, maht ovdâmerkkân poostâ jođettem lii muttum suu eellim ääigi. Ella Sarre sahhiittâlâi Njellim Maati ive 1982.

Njellim Matti muštâl, ete vuosmuš táálu rahtui paijeel čyeti ihheed tassaaš suu suuvâ päikkikiädán. Suu äijih, Nyere Piäkká raahtij tom. Tađe ovdil siämmáá pääihist lijjii maŋgâ puáris kuátisaje. Matti Saijets mainâstâl meiddei anarâšâi já eres ulmui, syemmilij já nuorttâlij, koskâvuođâin Njellimist. Suu mielâst anarâšah láá pyereest piergim eres ulmuiguin.

– Täälhân mij kale pel pyereest piergim, ij mist lah lamaš mihheen riijdoid vala taan räi. Jiem tieđe maht täst oovdâs monâškyeđiš, Saijets iätá.

Postâ juovdâi Njellimân harvii

Njellim Matti tooimâi kuhháá maaŋgâin tooimâin ovdâmerkkân Aanaar kieldâst já Avveel palgâsist. Sun maainâst, maht eellim lii muttum toi iivij ääigi. Ovdâmerkkân postâ poođij täälvi ääigi tuše ohtii mánuppaajeest Njellimân, talle ko siijdân ij lamaš val maađij.

– Poostâ kuljâttii, keessiv suuvân tovben Anarist teehin já tottahan tälviv, jiem aainâs mušte, mut tohhân vissâ poccuin kuljâttij ohtii mánuppaajeest. Matti Aikio lâi postâkuljâtteijen talle aalgâst, Matti Saijets muuštâš.

Comments

  • Puásui

    Eero Pekka Aikio muuštâš Taažâ pele puásuipargoid

    Eero Pekka Aikio lâi puásuikeččen Taažâ peln.

    Eero Pekka Aikio Aarninjaargâst mainâstij Sämiradio toimâtteijee Lahja Palton ivveest 1984. Eero Pekka Aikio algâttij jieijâs puásuitáálu, já poorgâi meiddei Taažâ peln puásuikeččen. Suu mielâst Suomâ peln puásuialmaah lijjii vájáldittám tovláá puásuituálu, mast poccuuh láá ubâ paje kiäjust. Aikio lâi meiddei huolâst räjiaaiđij vaikuttâsâin.

  • Jävri.

    Čáháligvääri vâi Čiähádâttâmvääri? – Päikkinoomáid lohtâs ennuv tehálâš ärbitiätu

    Saahâ lii Njellim päikkinoomâin.

    1983 Anarâš saavâin savâstâllii anarâš päikkinoomâin. Elsa Valle, Sammeli Kuuva já Antti Paadar muštâččii Njellim kuávlu päikkinoomâi historjá. Sämikielâlävdikodde ceelhij jo 1980-lovvoost, ete sämmilâš päikkinoomâid kalga čäälliđ olmâ čäällimvuovijn já ton kuávlu sämikielân, kost päikki lii. Sämmilij ärbitiätu kolgâččij meiddei leđe vuáđđun paaihij noomâtmist.

  • Iisakki Paadar.

    Lusme-Issá maainâst: Ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme Issá muštâl, ko ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstij Sämiradion 1990-lovvoost kommemainâsijd. Tovle ulmuuh iä nuhhum kommemainâsijn, já ohtii Paadar lâi jieš-uv vises, ete ävđintuuveest kumâttâlâi. Lusme-Issá lâi ergijn vyeijimin iälu luusâ, ko puolâštij nuuvt, ete sun kaartâi pääcciđ ävđintupán ijâstâllâđ. Mutâ ko Paadar uáđđái, tábáhtuvvii suámáliih ääših.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Puásui

    Eero Pekka Aikio muuštâš Taažâ pele puásuipargoid

    Eero Pekka Aikio lâi puásuikeččen Taažâ peln.

    Eero Pekka Aikio Aarninjaargâst mainâstij Sämiradio toimâtteijee Lahja Palton ivveest 1984. Eero Pekka Aikio algâttij jieijâs puásuitáálu, já poorgâi meiddei Taažâ peln puásuikeččen. Suu mielâst Suomâ peln puásuialmaah lijjii vájáldittám tovláá puásuituálu, mast poccuuh láá ubâ paje kiäjust. Aikio lâi meiddei huolâst räjiaaiđij vaikuttâsâin.

  • Jävri.

    Čáháligvääri vâi Čiähádâttâmvääri? – Päikkinoomáid lohtâs ennuv tehálâš ärbitiätu

    Saahâ lii Njellim päikkinoomâin.

    1983 Anarâš saavâin savâstâllii anarâš päikkinoomâin. Elsa Valle, Sammeli Kuuva já Antti Paadar muštâččii Njellim kuávlu päikkinoomâi historjá. Sämikielâlävdikodde ceelhij jo 1980-lovvoost, ete sämmilâš päikkinoomâid kalga čäälliđ olmâ čäällimvuovijn já ton kuávlu sämikielân, kost päikki lii. Sämmilij ärbitiätu kolgâččij meiddei leđe vuáđđun paaihij noomâtmist.

  • Iisakki Paadar.

    Lusme-Issá maainâst: Ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme Issá muštâl, ko ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstij Sämiradion 1990-lovvoost kommemainâsijd. Tovle ulmuuh iä nuhhum kommemainâsijn, já ohtii Paadar lâi jieš-uv vises, ete ävđintuuveest kumâttâlâi. Lusme-Issá lâi ergijn vyeijimin iälu luusâ, ko puolâštij nuuvt, ete sun kaartâi pääcciđ ävđintupán ijâstâllâđ. Mutâ ko Paadar uáđđái, tábáhtuvvii suámáliih ääših.