Skip to main content

Postâ poođij Njellimân tovle tuše ohtii mánuppaajeest

Matti Saijets 80 ihheed.
Matti Saijets 80 ihheed Matti Saijets 80 ihheed. Kove: Saara Lahdenmäki, kotialbumi ealli arkiiva,ellee arkkâdâh

Njellim Matti, Matti Saijets, muštâl jieijâs suuvâ aassâmkiedi historjást já muuštâš, maht ovdâmerkkân poostâ jođettem lii muttum suu eellim ääigi. Ella Sarre sahhiittâlâi Njellim Maati ive 1982.

Njellim Matti muštâl, ete vuosmuš táálu rahtui paijeel čyeti ihheed tassaaš suu suuvâ päikkikiädán. Suu äijih, Nyere Piäkká raahtij tom. Tađe ovdil siämmáá pääihist lijjii maŋgâ puáris kuátisaje. Matti Saijets mainâstâl meiddei anarâšâi já eres ulmui, syemmilij já nuorttâlij, koskâvuođâin Njellimist. Suu mielâst anarâšah láá pyereest piergim eres ulmuiguin.

– Täälhân mij kale pel pyereest piergim, ij mist lah lamaš mihheen riijdoid vala taan räi. Jiem tieđe maht täst oovdâs monâškyeđiš, Saijets iätá.

Postâ juovdâi Njellimân harvii

Njellim Matti tooimâi kuhháá maaŋgâin tooimâin ovdâmerkkân Aanaar kieldâst já Avveel palgâsist. Sun maainâst, maht eellim lii muttum toi iivij ääigi. Ovdâmerkkân postâ poođij täälvi ääigi tuše ohtii mánuppaajeest Njellimân, talle ko siijdân ij lamaš val maađij.

– Poostâ kuljâttii, keessiv suuvân tovben Anarist teehin já tottahan tälviv, jiem aainâs mušte, mut tohhân vissâ poccuin kuljâttij ohtii mánuppaajeest. Matti Aikio lâi postâkuljâtteijen talle aalgâst, Matti Saijets muuštâš.

Comments

  • Juhan Aabram Aikio.

    Mihkâljäävri Johan Aabram mainâstâl kyelipiivdost, päikkinoomâin já stuorrâ suuvâin

    Johan Aabram Aikio maainâst jieijâs elimist.

    Johan Aabram Aikio, Mihkâljäävri Johan Aabram, muštâččij puáris aaigijd čohčuv 1983, ko toimâtteijeeh Ella Sarre ja Matti Morottaja kollijn suu Mihkâljäävrist. Saahâ lâi meiddei kyelipiivdost, päikkinoomâin já anarâš suuvâin. Mihkâljäävri Johan Aabram muuštâš aaigijd, ko aasâi Čuolisvuonâst já juuđij kiddâ Njellimist käävpist.

  • Máttááttâs

    80-lovvoost aanaarkielâ máttááttâsâst lâi vaigâdis tile

    Aanaarkielâ máttááttâs 80-lovvoost.

    Jis sämikiel máttááttâs ij taan ääigi tooimâ tievâslávt, te kale tot ennuv lii ovdánâm 1980-lovo rääjist. Ivveest 1984 Anarâš saavâi fáddán lâi aanaarkielâ máttááttâs. Talle stuárráámus čuolmâ lâi oppâkirjij já máttáátteijei vänivuotâ. Ivveest 1984 Aanaar kieldâ ornij anarâskielâ máttááttâs Avelist já Aanaar markkânist.

  • Iisakki Paadar.

    Lusme-Issá maainâst: ”Ijhân tot lah loddepeenuv ko puškopeenuv!”

    Lusme Issá maainâst loddepennust.

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstâlâi maŋgii Sämiradion 1990-lovvoost. Ellee Arkkâduvâst kuullâp tääl vuossâmuu uási täin mainâsijn. Tovle lâi juáhháást miinii maid koolgâi rammuustiđ. – Ulmuuhhân rámmojeh: kii piso, kii káálgu, kii pennuu, kii viermi, kii vuájáán, kii maid, Paadar luvâttâl. Lusme-Issá muuštâš, ko kiästnii lâi jieijâs mielâst šiev loddepeenuv.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Juhan Aabram Aikio.

    Mihkâljäävri Johan Aabram mainâstâl kyelipiivdost, päikkinoomâin já stuorrâ suuvâin

    Johan Aabram Aikio maainâst jieijâs elimist.

    Johan Aabram Aikio, Mihkâljäävri Johan Aabram, muštâččij puáris aaigijd čohčuv 1983, ko toimâtteijeeh Ella Sarre ja Matti Morottaja kollijn suu Mihkâljäävrist. Saahâ lâi meiddei kyelipiivdost, päikkinoomâin já anarâš suuvâin. Mihkâljäävri Johan Aabram muuštâš aaigijd, ko aasâi Čuolisvuonâst já juuđij kiddâ Njellimist käävpist.

  • Máttááttâs

    80-lovvoost aanaarkielâ máttááttâsâst lâi vaigâdis tile

    Aanaarkielâ máttááttâs 80-lovvoost.

    Jis sämikiel máttááttâs ij taan ääigi tooimâ tievâslávt, te kale tot ennuv lii ovdánâm 1980-lovo rääjist. Ivveest 1984 Anarâš saavâi fáddán lâi aanaarkielâ máttááttâs. Talle stuárráámus čuolmâ lâi oppâkirjij já máttáátteijei vänivuotâ. Ivveest 1984 Aanaar kieldâ ornij anarâskielâ máttááttâs Avelist já Aanaar markkânist.

  • Iisakki Paadar.

    Lusme-Issá maainâst: ”Ijhân tot lah loddepeenuv ko puškopeenuv!”

    Lusme Issá maainâst loddepennust.

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstâlâi maŋgii Sämiradion 1990-lovvoost. Ellee Arkkâduvâst kuullâp tääl vuossâmuu uási täin mainâsijn. Tovle lâi juáhháást miinii maid koolgâi rammuustiđ. – Ulmuuhhân rámmojeh: kii piso, kii káálgu, kii pennuu, kii viermi, kii vuájáán, kii maid, Paadar luvâttâl. Lusme-Issá muuštâš, ko kiästnii lâi jieijâs mielâst šiev loddepeenuv.