Skip to main content

Lusme-Issá maainâst: Kufittâr kaartâi háávdán, ko kihheen ij innig sárnum sust

Iisakki Paadar.
Lusme-Issá muštâl, ete tovle kufittâreh lijjii ulmui mainâsijn jyehi peeivi. Iisakki Paadar. Kove: Sámemusea / Kaisa Saijets ealli arkiiva,ellee arkkâdâh

Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstij 1990-lovvoost toimâtteijee Anja Saijetsân kufittârijn. Paadar lâi jieš-uv uáinám kufittâr iälu kuohtii, mutâ ij tiättám, ete kihheen ličij kuássin luhostum leggistiđ stuorrâ niijbe kufittâr iälu paijeel.

Tovle ulmuuh mainâstii kufittârijn. Kufittâreh lijjii jyehi peeivi ulmui saavâin, já kuásnii kufittâr uáinim tieđij hyene, kuásnii pyere.

Kufittâr lâi riges äijih, kiäst lijjii ennuv poccuuh já mučis nieidah. Puáris ulmuuh ettii, ete jis juksá leggistiđ stuorrâ niijbe kufittâr poccui paijeel, uážžu taid poccuid olssis mon paijeel stuorrâ nijbe lii kirdám. Já kufittâr nieidâ vala lasseen!

Lusme-Issá muuštâš, ete maŋgii almaah keččâlii leggistiđ niijbe nuuvt kuhás, ete toin finniiččij kufittâr iälu já nieidâ. Kuássin ij kuittâg kullum, ete kihheen ličij kufittâr iälu vuáittám olssis.

Kuittâg ko "čuovviittâs" poođij Sáámán, vájálduvvii mainâseh kufittârijn. Tot, mii iälá tuše mainâsijn jáámá, jis kihheen ij innig sust maainâst, Lusme-Issá muštâl.

– Ko tääl láá ulmuuh puoh, mij sämmiliih-uv lep tääbbin nuuvt ennuv, uážžu ettâđ tego suomâkielân ete "valistunut", ete mij ep innig osko ton kufittârân. Já kufittâr-riäpu lii meiddei šoddâm moonnâđ háávdán, ko ij tast innig kihheen sáárnu, ige osko toos. Mutâ mainâseh tast láá ennuv pááccám. Toh liččii vâik mon ennuv toh mainâseh, ton siämmáá kufittârist, Lusme-Issá iätá.

Iisakki Paadar tarinoi Kufittarista

Lusme-Issá, Iisakki Paadar, tarinoi Yle Saamenradiolle 1990-luvulla useaan kertaan.

Tässä tarinassa hän kertoo vanhasta saamelaisesta taruolennosta, Kufittaresta.

Kufittar oli rikas mies, jolla oli paljon poroja ja monta kaunista tyttöä. Uskottiin, että jos onnistui heittämään puukon Kufittaren porotokan yli, sai porot itselleen, ja vielä Kufittaren tytönkin.

Iisakki Paadar kertoo, että koska nykyaikana saamelaiset ovat niin "sivistyneitä", ei kukaan enää kerro tarinoita Kufittaresta eikä usko häneen. Siksi Kufittar onkin joutunut hautaan, Paadar toteaa.

Comments

  • Iisakki Paadar.

    Lusme-Issá maainâst: Ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme Issá muštâl, ko ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstij Sämiradion 1990-lovvoost kommemainâsijd. Tovle ulmuuh iä nuhhum kommemainâsijn, já ohtii Paadar lâi jieš-uv vises, ete ävđintuuveest kumâttâlâi. Lusme-Issá lâi ergijn vyeijimin iälu luusâ, ko puolâštij nuuvt, ete sun kaartâi pääcciđ ävđintupán ijâstâllâđ. Mutâ ko Paadar uáđđái, tábáhtuvvii suámáliih ääših.

  • Juhan Aabram Aikio.

    Mihkâljäävri Johan Aabram mainâstâl kyelipiivdost, päikkinoomâin já stuorrâ suuvâin

    Johan Aabram Aikio maainâst jieijâs elimist.

    Johan Aabram Aikio, Mihkâljäävri Johan Aabram, muštâččij puáris aaigijd čohčuv 1983, ko toimâtteijeeh Ella Sarre ja Matti Morottaja kollijn suu Mihkâljäävrist. Saahâ lâi meiddei kyelipiivdost, päikkinoomâin já anarâš suuvâin. Mihkâljäävri Johan Aabram muuštâš aaigijd, ko aasâi Čuolisvuonâst já juuđij kiddâ Njellimist käävpist.

  • Máttááttâs

    80-lovvoost aanaarkielâ máttááttâsâst lâi vaigâdis tile

    Aanaarkielâ máttááttâs 80-lovvoost.

    Jis sämikiel máttááttâs ij taan ääigi tooimâ tievâslávt, te kale tot ennuv lii ovdánâm 1980-lovo rääjist. Ivveest 1984 Anarâš saavâi fáddán lâi aanaarkielâ máttááttâs. Talle stuárráámus čuolmâ lâi oppâkirjij já máttáátteijei vänivuotâ. Ivveest 1984 Aanaar kieldâ ornij anarâskielâ máttááttâs Avelist já Aanaar markkânist.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Iisakki Paadar.

    Lusme-Issá maainâst: Ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme Issá muštâl, ko ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstij Sämiradion 1990-lovvoost kommemainâsijd. Tovle ulmuuh iä nuhhum kommemainâsijn, já ohtii Paadar lâi jieš-uv vises, ete ävđintuuveest kumâttâlâi. Lusme-Issá lâi ergijn vyeijimin iälu luusâ, ko puolâštij nuuvt, ete sun kaartâi pääcciđ ävđintupán ijâstâllâđ. Mutâ ko Paadar uáđđái, tábáhtuvvii suámáliih ääših.

  • Juhan Aabram Aikio.

    Mihkâljäävri Johan Aabram mainâstâl kyelipiivdost, päikkinoomâin já stuorrâ suuvâin

    Johan Aabram Aikio maainâst jieijâs elimist.

    Johan Aabram Aikio, Mihkâljäävri Johan Aabram, muštâččij puáris aaigijd čohčuv 1983, ko toimâtteijeeh Ella Sarre ja Matti Morottaja kollijn suu Mihkâljäävrist. Saahâ lâi meiddei kyelipiivdost, päikkinoomâin já anarâš suuvâin. Mihkâljäävri Johan Aabram muuštâš aaigijd, ko aasâi Čuolisvuonâst já juuđij kiddâ Njellimist käävpist.

  • Máttááttâs

    80-lovvoost aanaarkielâ máttááttâsâst lâi vaigâdis tile

    Aanaarkielâ máttááttâs 80-lovvoost.

    Jis sämikiel máttááttâs ij taan ääigi tooimâ tievâslávt, te kale tot ennuv lii ovdánâm 1980-lovo rääjist. Ivveest 1984 Anarâš saavâi fáddán lâi aanaarkielâ máttááttâs. Talle stuárráámus čuolmâ lâi oppâkirjij já máttáátteijei vänivuotâ. Ivveest 1984 Aanaar kieldâ ornij anarâskielâ máttááttâs Avelist já Aanaar markkânist.