Sápmi |

Ruvkeláhkii evttohit ruvkebiiriide joatkaáiggi – čuovo riikkabeivviid gieđahallama neahtas

Riikkabeaivvit gieđahallá otná dievasčoahkkimis earet eará ođđa ruvkelága. Čoahkkima sáhttá čuovvut riikkabeivviid neahttasáddagis.

Jietna: Mášengolleroggan Leammis.
Jietna

Riikkabeaivvit čoahkkana otne dievasčoahkkimii, áššelistás lea maid ođđa ruvkeláhka. Dievasčoahkkin álgá diibmu 14 ja dan sáhttá čuovvut riikkabeivviid neahttasáddagis.

Ekonomiijaváljagoddi cealká, ahte ráđđehus smiehtašii joatkaáiggi

Riikkabeivviid ekonomiijaváljagoddi lea gieđahallan láhkaevttohusa cuoŋománu álggus. Váljagoddi evttoha cealkámušastis earet eará dan, ahte stáhtaráđđi álggaha doaibmabijuid ruvkebiiriid sirdináiggi guhkideapmin nu, ahte ruvkebiiriid heaittiheapmi ii doalvvo dasa, ahte daid ávkin atnin ii noga menddo áigá.

– Váljagoddi lea viidát gullan ášši olis iešguđet oassebeliid. Mii leat gullan golleroggiid, fitnodateallima oassebeliid, Sámedikki ja birasorganisašuvnnaid. Dás leat iešguđetlágan oaivilat, danin min mielas evttohus sirdináiggi guhkideamis galgá boahtit ráđđehusas, muitala válgagotti ságadoalli Kaj Turunen.

Riikkabeaiáirras hálida guhkidit sirdináiggi, Sámedikki ovddasteaddji ii doarjjo

Lappi riikkabeaiáirras Mikko Kärnä lea dahkan láhkaálgaga das, ahte sirdináigi guhkiduvvo. Dát ii lea dohkálaš oaivvilda Sámedikki áirras Heikki Paltto, guhte orru Leammi guovllus, gos leat maid roggan golli.

– Dashan lea oktii jo sohppon, ahte dat mášenroggan nogašii. Oainnán, ahte dat ii leat gal heivvolaš, ahte dat jotket dan mášenroggama.

Golleroggi Kai J. Rantanen lea okta sis, guhte lea roggan golli Leammis. Su mielas sirdináiggi guhkideapmi ii nuppástuhtašii olus dili, mii dál lea.

– Seamma golleroggit oaččošedje álgoálgosas plána mielde roggat daid iežaset guovlluid ráfis, go maid dat dálá heaittihanplána addá vejolašvuođaid, dadjá Rantanen.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Bivnnuhamosat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä