Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna galggašii árvalusaid mielde beassat álggahit barggus njukčamánu áigge. Komissárajoavku ii leat goit vel čielggas, dasgo stáhtaráđđi ii leat almmuhan iežas komissáraid namaid.
Stáhtaráđi strategiijaossodaga sierrasuorggi áššedovdi Nina Brander muitala, ahte stáhtaráđđi, Sámediggi ja nuortalaččaid siidačoahkkin leat dál ovttasráđiid guorahallame loahpalaš komissárajoavkku. Ovdalgo kommišuvdna beassá álggahit, ferte gárvet maiddái psykososiálalaš čielggadanbarggu.
– Čielggadeapmi gárvána dán mánu lohppii. Dat lea dehálaš oassi kommišuvnna barggus ja eaktun barggu álgimii, čilge Brander.
Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnnas galget leat oktiibuot vihtta komissára, main stáhtaráđđi nammada guokte. Sámedikki bealis komissáran válljejuvvuiga Heikki J. Hyvärinen ja **Miina Seurujärvi. **Nuortalaččaid nammadan komissáran fas bargagoahtá Irja Jefremoff.
Kuokkanen:”Ceggego Sámediggi kommišuvnna, mii ii sáhte lihkosmuvvat?”
Juovlamánus dahkkon komissáraválljemat loktanedje eanet almmolaš ságastallamii moadde vahku dassái, go ohcejohkalaš Sámi Siida searvi cuiggodii garrasit Sámedikki mearrádusaid. Searvi lea duhtameahttun, go oktage sápmelaš ii válljejuvvon kommišuvdnii ja ávžžuhiige Sámedikki gieđahallat ášši ođđasit.
Sávaldat sápmelaš komissáraid válljemis kommišuvdnii lea boahtán ovdan jo stáhtaráđi čađahan viiddis gullamiin Sámis jagis 2018. Gullanraportta mielde sápmelaččat háliidedje komissáran etnihkalaččat sápmelaš olbmuid. Raportta mielde sápmelaččat eai vuostálastán gal suopmelačča bargamis komissáran, earret jus son doaibmá váldokomissáran kommišuvnna njunušsajis.
Lappi universitehta eamiálbmotdutkamuša professor Jovnna Jon Ánne Kirstte Rávdná, Rauna Kuokkanen mielde gullanraporttas boahtá čielgasit ovdan sápmelaččaid dáhttu ja dan galggašii váldit vuhtii komissáraid válljemis.
– Go Sámediggi ii leat nákcen válljet sámiid komissáran, de mun gal jearan, ahte leago dat dahkamin duššin iežas barggu ja ceggemin kommišuvnna, mii ii oba sáhtege lihkosmuvvat iežas barggus. Dán mu mielas Sámediggi galggašii gal dárkilit guorahallat, dadjá Kuokkanen.
Hástala sámiid almmolaš ságastallamii
Rauna Kuokkanen lea čuvvon dárkilit duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu ollašuvvama Kanadas. Doppe kommišuvnna gárte ásahit guktii, go vuosttaš kommišuvnnas komissárat eai návddašan doarvái viiddis luohttámuša.
Eamiálbmotperspektiivvas lea symbolalaččat stuorra mearkkašupmi das, ahte oassi komissárain livčče eamiálbmogat dahje sámit, oaivvilda Kuokkanen.
– Go kommišuvnna lahtut almmuhuvvojit boahtte mánus, de galggašii almmolaččat sámeservodagas ságastallat, ahte návddašago dát kommišuvdna ja dasa válljejuvvon komissárat sámiid luohttámuša nu viidát, ahte dan barggu lea vejolaš ollašuhttit.
– Jus orru nu, ahte viiddis luohttámuš váilu, de Sámedikkis livččii dehálaš suokkardallat dán ášši ođđasit, ahte mo das ovddos guvlui, dadjá Kuokkanen.
Magga: "Sámediggi livččii sáhttán gáibidit eanet áirasiid"
Sámediggi bivddii jahki dassái servviin ja ovttaskas olbmuin evttohusaid komissáran. Máŋggat sámesearvvit ledjege evttohan olbmuid komissára doibmii. Mannan čavčča áigge Sámediggi lágidii komissára válljemiin álbmotgullamiid, gos olbmot besse buktit iežas oaiviliid ovdan.
SámiSoster searvvi doaimmajođiheaddji Ristenrauna Magga lea duđavaš, go searvvi evttohas Heikki J. Hyvärinen válljejuvvui komissáran.
– Mii vulggiimet das, ahte doppe ferte leat dakkár olmmoš, guhte dovdá viidát áššiid ja maid dan, makkár áššiid Suopma ferte divvut. Mu mielas lea dušši álgit gieđahallat ođđasiid áššiid. Dathan lea nu, ahte jus iežas evttohas ii válljejuvvo, de álot manai boastut, dadjá Magga.
Magga sávvá, ahte sámiid jietna gullo kommišuvnnas. Son goit oaivvilda, ahte Sámediggi livččii sáhttán gáibidit kommišuvdnii eanet komissárabáikkiid.
– Álotgo diekkár bargojoavkkuin čohkká, dat lea buoret jus doppe leat máŋga olbmo. Ovtta jietna lea nu unni ja stáhta bealde leat máŋga olbmo, de gal dat lea goitge buoret, ahte sámitge livčče moattis. Sámediggi livččii sáhttán gáibidit eanet áirasiid, vaikko njealljege áirasa. Jus juoidá galggašii gáibidit, de lasi sámiid oažžut dohko, dadjá Magga.
Holmberg: "Ii muital nu buori álbmotlaš iešdovddus"
Sámiráđi várrepresideanta Ásllat Holmberg jáhkká, ahte Sámedikki válljen komissárain lea olu gelbbolašvuohta bargui. Liikká son imaštallá dan, ahte Sámediggi ii válljen sápmelaččaid kommišuvdnii.
– Ii muital nu buori álbmotlaš iešdovddus, jos ii válljejuvvo oktage sápmelaš mielde kommišuvdnii. Gal dat legitimitehta vehá gillá, jus dan kommišuvnnas ii leat oktage mielde gii lea vásihan dan, manne dat kommišuvdna lea ásahuvvon, dadjá Holmberg.
Holmberg buohtastahttáge sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu eará álgoálbmotguovlluide.
– Moson eamiálbmogat Kanadas dahje Mátta-Afrihkás livčče reageren, jos stáhta livččii árvalan ásahit kommišuvnna dušše vilges olbmuiguin? Dat livččii várra oalle garra kritihka ožžon. In dieđe manne dat livččii nu earálágan dilli dáppe Sámis, dadjá Ásllat Holmberg.
Sámediggi gieđahallá stáhtaráđi evttohusa boahtte vahkkus
Mandáhta mielde duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna doaibmaáigodat lea jagi 2022 lohppii. Go kommišuvdna ii leat velge beassan álggahit barggustis, de stáhtaráđđi guhkida doaibmaáigodaga jagi 2023 lohppii, muitala Nina Brander.
Sámediggi gieđahallá čuovvovaš dievasčoahkkimisttis guovvamánu 18. beaivve, ahte dohkkehago dat stáhtaráđi evttohusa kommišuvnna lahttun. Ášši gieđahallojuvvo gittauvssaid duohken iige leat almmolaš.
Sámediggi mearrida čoahkkimisttis maiddái das, leago kommišuvnna bargui dárbu várret lasi áiggi.