Zapatisttat leat vahkuloahpa áigge galledan Sámis ja oahpásmuvvan sámiide. Sin mátki Sámis lea oassi sin Journey for life -tuvrras Eurohpás. Eurohpá delegašuvnnas leat oktiibuot 170 zapatistta ja viđas sis gallededje Sámis.
Zapatistalihkadus lea politihkalaš lihkadus Meksikos. Dan ulbmilin lea ovddidit eamiálbmot zapatisttaid iešmearrideami, ja sii leatge ieža ordnen ovdamearkka dihte servodaga skuvlema, bolesa ja dearvvašvuođafuolahusa.
Dál sii háliidit oahpásmuvvat iešguđege guovlluide Eurohpás ja oahppat, mo dáppe eallit, ja doalvut dán oahpu ruovttoluotta sin giliide.
Sápmái zapatisttat háliidedje mátkkoštit vai sáhttet gulahallat eará eamiálbmogiiguin ja oahppat ja juohkit vásáhusaid. Sámit leat ovdamearkka dihtii muitalan sidjiide, mo dáppe seailluhit ja doalahit árbevieruid ja kultuvrra buolvvas bulvii ja makkár ealáhusat iešguđege guovllus leat.
Zapatisttat háliidit deattuhit, ahte sámit eai galgga vuollánit, vaikko eiseválddit eai guldalivčče sámiid eaige attáše sámiide vejolašvuođa suodjalit ja seailluhit iežaset eatnamiid.
Sámiid ja zapatisttaid ovttastahttá bargu bealuštit iežaset eallinvuođu
Sámeaktivisttat HelgaWestjaÁslatHolmberg leigga mielde koordineremin zapatisttaid Sámi mátkki Deanuleahkái.
Holmberg muitala, ahte go zapatistaguossit jovde Njuorggámii, sii oahpásmuvve nuppiidasaset ja juogadedje iežaset áššiid. Lávvordahkii sii ledje bovden eanet olbmuid deaivvadit zapatisttaiguin.
Holmberg dadjá, ahte sámiid ja zapatisttaid ovttastahttá bargu bealuštit iežaset eallinvuođu, kultuvrraid, gielaid ja suodjalit guovlluid olggobeale fámuin.
– Sis lea hui ovdánan dat báikkálaš hálddašeapmi, de mun jáhkán mis lea olu maid oahppat sis, ahte mo sáhttá báikkálaš dásis bargat min rivttiid ektui ja mii lea buorre vuohki hálddašit daid guovlluid.
Helga West illuda, go lea beassan oahpásmuvvat zapatisttaide. Su beroštahttá earenoamážit zapatisttaid iešmearrideapmi ja jurddašanvuohki soabadallamis.
– In dieđe, ahte geat earát eamiálbmotmáilmmis livčče dolvon dan iešmearrideami nu guhkás go zapatistat. Galhan dat lea hui miellagiddevaš. Mun jáhkán mii sámit oahppat sis hui olu.
Zapatisttat leat iežaset reivviin dadjan earret eará, ahte sii eai vuordde ándagassii átnuma Spánska stáhtas, mii vikkai koloniseret sin 500 jagi dassái, čilge West.
– Danin go Spánska ii lihkostuvvan das maid dat vikkai. Dat orru hástimen dákkár dihto jurdagiid soabadallamis, guorahallá West.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámissáhtát maid guldalit Yle Areenas.