Njuike sisdoaluide

Guldal jiena: Soađegili giellabeasis unnán mánát – beroštumi geahččalit boktit giellabeasseeahkediin

Soađegili giellabeasis, Muohtačalmmis, eai leat olu mánát. Seamma dilli lea maid Vuohču davvisámegielat giellabeasis. Odne lágiduvvoge giellabeasseeahket, man bokte geahččalit boktit beroštumi ja juohkit dieđu giellalávgumis.

Rebecka Kohvakka
Soađegili giellabeassi Muohtačalmmi árrabajásgeassinoahpaheaddji Rebecka Kohvakka lea muitaleamen odne giellabeasseeahkedis sin doaimmas. Govva: Rebecka Kohvakka
Sáárá Seipiharju
Guldal maid Muohtačalmmi árrabajásgeassin oahpaheaddji Rebecka Kohvakka muitala giellabeasseeahkedis.

Soađegilis lea vihtta jagi doaibman davvisámegielat giellabeassi Muohtačalbmi. Doppe leamašan goittotge unnán mánát ja ovddeš mánát šaddet ja vulget skuvlii.

Boahtte jagi Soađegili giellabeasis livčče sadji ođđa mánáide, muhto mo vánhemat beroštuvašedje ohcat mánáide giellabeassebáikki? Okta vuohki lea juohkit dieđu giellabeassedoaimmas.

– Dán vahku maŋŋebárgga lágiduvvo giellabeasseeahket, mas muitalit giellabeassedoaimmas ja giellalávgunmetodas, muitala Muohtačalmmi árrabajásgeassinoahpaheaddji Rebecka Kohvakka, guhte lea iešge mielde dilálašvuođas.

Justa dál Muohtačalbmi-giellabeasis leat oktiibuot guhtta máná, muhto buoremus jagiid leamašan duppal mearri das.

Muohtačalbmi Sodankylä
Muohtačalbmi-giellabeassái dárbbašit ođđa mánáid vai boahtteáigi livčče dorvvastuvvon. Govva: Rebecka Kohvakka

Giellabeassejođiheaddji: Diehtojuohkin lea vuosttaš lávki

Sámedikki giellabeassejođiheaddji Niina Aikio-Siltala muitala, ahte sihke Vuohčus ja Soađegilis leamašan unnánmánát giellabesiin. Guktuin giliin lea okta davvisámegielat giellabeassi.

Guktuin giellabesiin lea dál buorre dilli ja doarvái mánát. Livčče goittotge dehálaš oažžut lasi mánáid, vai bastet sihkkarastit giellabesiid doaimma maid boahtteáiggis, dadjá Aikio-Siltala.

– Dalle mii smiehtaimet giellabeassejođiheddjiin ja bargiiguin, ahte maid sáhtášeimmet ášši ovdii bargat vai doaibma joatkašuvvá ain maid Soađegilis ja Vuohčus. Dát diehtojuohkin lea vuosttaš lávki.

Niina Aikio-Siltala
Sámedikki giellabeassejođiheaddji Niina Aikio-Siltala lea odne mielde giellabeasseeahkedis Soađegilis. Son lea johtán giellabesiin miehtá Sámi ja Suoma. Justa dál Roavvenjárggas leat eanemusat mánát giellabeasis. Govva: Anja Kaarret / Yle

Giellabeassemánát sirdojit giellalávgunluohkkái

Soađegilis mánáin lea vejolaš joatkit sin sámegielat giellabálgá maiddái skuvllas. Dán jagi Soađegilis lea vuosttaš jagi leamašan giellalávgunluohkká, masa golbma giellabeassemáná leat sirdásan.

– Dál lea áinnas vejolaš, muhto dieđusge in dieđe mo boahttevuođas. Dat dieđusge váikkuha, ahte makkár joavkkut leat, leatgo doarvái mánát, dadjá Rebecka Kohvakka.

Kohvakka muitala, ahte sis leat oalle unnán sámegielat dáhpáhusat Soađegilis. Muhtun ovttaskas sámegielat dáhpáhusat leat duollet dálle ja dain son illuda sakka.

– Muhto árgabeaivvis juos mii johtit gosnu márkanis, de eat mii doppe nu olu beasa gullat sámegiela. Dathan livčče hirbmat somá, ahte mii beasašeimmet gullat sámegiela eanet. Juos leat buorit evttohusat, de sáhttit gulahallat, ahte mo mii ovddidit giellabirrasa dáppe Soađegilis.

Giellabeasseeahket lágiduvvo 16.11. diibmu 18 Soađegilis. Dilálašvuohta lea rabas buohkaide. Lassedieđuid sáhtát lohkat Soađegili gieldda neahttasiidus.

Guldal maid Niina Aikio-Siltala muitala áššis.

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia