Sámi luossajohgáttiin lea garra ballu boahtte geasi ektui. Dalle vurdet Detnui goargŋulit miljon beal ruoššaluosa. Diibmá Detnui gorgŋo sullii 50 000 ruoššaluosa.
Ruoššaluossa lea vierisšládja, mii lea jođánit laskan Jiekŋamerrii luoiti jogain. Ovdamearkka dihte Deanus leat ruoššaluosat jo eambo go deanuluosat. Luossadutki, doavttir Eero Niemelä árvala, ahte ruoššaluosa jávkadeapmi ii leat šat vejolaš.
– Vaikko dan bivddášedjege luossajogain nu mo Deanus ja Njávdánjogas, de Ruošša bealde Vilgesmearas buvttadit nu ollu ruoššaluosa smolttaid ahte dat doalaha ruoššaluossanáli Finnmárkku luossajogain, Niemelä dadjá.
Dutket hápmedovddiideami ávkkiid ruoššaluosa geahpedeamis
Norggas Bearalvágis dahket dutkamuša, mas geavahit ávkin kiinnálaš hápmedovddiideami (su. hahmontunnistus). Dainna sáhttá dovddiidit iešguđet guliid.
Muhto dát teknologiija doaibmá dušše coagis jogain, main lea šerret bodni ja mat eai dulvva suoidnemánus.
Stuorát jogain dát teknologiija ii goit dáidde doaibmat, Niemelä mieđiha.
– Ovdamearkka dihte Deatnu sáhttá fáhkka dulvat suoidnemánu beallemuttus, goas láve ruoššaluosa buoremus goargŋunáigi, dalle hápmedovddiidanteknologiijai ii doaimma, luossadutki Eero Niemelä lohká.
Son čilge, ahte hápmedovddiideapmi lea vehá eará go ámadadjodovddiideapmi. Hápmedovddiideamis dihtor gidde fuomášumi guoli hápmái ja ivdnái. Jus ollu guolit vudjet oktanaga dovddiidanrusttegiid meattá, de daid lea váttis dovddiidit.
Ruoššaluossa ii gesso ruoktojohkii
Ruoššaluosat leat moatti jagis laskan Sámis ja daid meari jáhkket ain lassánit. Niemelä muitala, ahte giđđat dutke Finnmárkkus ruoššaluosa gođu lihkostuvvama.
– Buot jogain, main ruoššaluossa lei gođđan, gávnnahedje miesse-geassemánus ruoššaluosa smolttaid vuodjamin merrii, mat de boahtte jagi fas vuodjalit jogaide, Niemelä čilge.
Ruoššaluossa lea dakkár, ahte dat ii vealttakeahttá goarkŋo seamma johkii, gos lea šaddan, Luossadutki Eero Niemelä muitala.
– Ruoššaluossa ii nu bures gesso ruoktojohkii. Danin mađi eanet ruoššaluosat gođđet Ruošša bealde Vilgesmeara jogain, dađi eanet dat gorgŋot maiddái davi jogaide.
Go ruoššaluossa goargŋugoahtá johkii, de jo moatti vahkus dat guohcaga dohko. Ruoššaluossa jápmá gođđama maŋŋá ja šaddá de bázahussan johkii.
Ruoššaluosa geahččalit geahpedit mearrabivdduin eandalit vuonain, ovdalgo dat goargŋugoahtá jogaide. Liikká ruoššaluosaid meari lea váttis stivret. Menddo beaktilis bivduges sáhttá hehttet áitatvuloš luossanáliid suodjaleami.
Guolásteaddjiide ruoššaluosat leat buorre dienas
Buođggátlaš guolásteaddji Leif Ingilä lea vuohttán mearas ollu ruoššaluosaid. Guolásteaddjái ruoššaluosat leat buorre dienas.
– Daiguin gal sáhttá dinet, Ingilä lohká.
Son muitala, ahte guollefábrihkat leat dán rádjai oastán ruoššaluosaid ja diibmá maiddái restoráŋŋat oastigohte daid. Ruoššaluosas lea heajos beaggin, muhto Ingilä lohká dan smáhka leat áibbas buorre.
– Dat lea buorre luossa ja ruoksat nu luomi, Ingilä rábmosta.
Son dadjá, ahte ruoššaluossa lea ruoksadut go dábálaš luossa, nu guhkká go dat orru mearas. Ingilä lohká borrat ruoššaluosa juohke láhkai, dan sáhttá sáltet, vuoššat ja steiket. Guolásteaddjit gal ávkašuvvet ruoššaluosas, Ingilä fuomášuhttá.
– Jáhkán ahte haddi maid badjána go olbmot hárjánit borrat dan, son árvala.
Ruoššaluossa sáhttá buktit dávddaid jogaide
Vuos eai dieđe vissásit, maid ruoššaluossa sáhttá jogain dagahit. Luossadutki Eero Niemelä árvala, ahte ruoššaluossa sáhttá buktit jogaide dávddaid dahje sismáđuid, mat sáhttet de šaddat earáge luosaide váddun.
– Dat lea maiddái hui aggressiiva nálli ja gođu áigge dat jeageda gođđansajis buot eará guliid, Niemelä lasiha.
Su oainnu mielde deanuluosas lea dál heajos dilli. Ráddjemiiguin, bivddu stivremiin ja iešguđet bivdovugiiguin sáhttit gal geahččalit buoridit dili.
– Sáhttá leat nu, ahte ruoššaluosain geavvá seamma láhkai go ruoššareappáin, Niemelä mieđiha.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.