Iešsorbmen dahje jurdagat dan birra guoskkahit ollusiid beaivválaččat maiddái Sámis. Diktačálli Inger-Mari Aikio lea maid vásihan dan iežas lagašbirrasis ja lea dovdan jo guhká, ahte galgá čállit fáttás.
Dávjá jurddašuvvo, ahte olmmoš, guhte vállje sorbmet iežas, ii beroš earáid dovdduin ja bávččagahttá sin dainna daguin. Aikio háliida buktit ovdan maiddái iešsorbmejeaddji beali. Aikio oainnu mielde lea álki dadjat, ahte juohkehažžii gávdno veahkki, muhto buohkaide dat veahkki ii leat doarvái, vaikke oaččošii makkár divššu.
– Lean hui olu smiehttan dan, leago olbmos bággu gillát. Jus jagis jahkái gillámuš joatkašuvvá, de iigo olmmoš oaččo vuolgit? Seammás go olmmoš ieš gillá, de gillájit su lagamuččat. Go gillájeaddji lea beassan eret dáin gillámušain, de vuosttas šohka maŋŋá dávjá lagasolbmuide boahtá ráfi.
Aikio vásiha, ahte dan ii oaččošii jitnosii dadjatge.
– Galgá álo dadjat ahte "vuoi gáfat" ja hui oluide boahtá vuosttamužžan dovdu, ahte iešsorbmema galgá dubmet ja dat ii leat dohkkehahtti, lohká Inger-Mari Aikio.
Jus mun ealán, buvttán morraša. Jus mun jámán, na – nu-u... Jus mun beare vázzilivččen duoddarii, guoros gieđaid, guhkkelii ah guhkkelii. Galle beaivve eana livččii julggiid vuolde?
Inger-Mari Aikio, Otne lea mu maŋimuš beaivi
Otne lea mu maŋimuš beaivi -nammasaš diktagirjjis lea iešsorbmejeaddji ja su miela, guoimmi ja gili "buotdiehtti" gaskasaš dialoga. Girjji vuođđun leat čálli Inger-Mari Aikio iežas vásáhusat, muhto maiddái iežas sorbmen olbmo lagamuččaid ja iežas sorbmema geahččalan olbmuid jurdagat.
Girjji lohkki speadjalastá ášši iežas vásáhusaidis ja jurdagiiddis bokte, muhto Aikio sávvá, ahte dat viiddidivčče olbmuid jurddašeami ja veahkeha áddet dan dili, masa olmmoš sáhttá fáhtehallat. Áddejupmi mielddisbuvttášii maid dan, ahte earát eai leat nu gergosat šat dubmet.
– Eallimis lea árvu, lei dat dál oanehaš dahje guhkki, loahpaha Aikio.
du modji lea guoddán mu suhkkes rođuid čađa seamma modji njuolasta ainge mu váimmu merrii
Inger-Mari Aikio, iešsorbmejeaddji guoimmi dikta
Iešsorbmemiid eastadeami gieđahallet Sámi Soster -searvvi ordnen dilálašvuođas Sámi girkobeivviin lávvardaga, 6. beaivvi diibmu 16.00 Anáris. Inger-Mari Aikio lohká ovttas diktačálli Helga Westiin ja doavttir Heidi Erikseniin oasi girjji divttain dilálašvuođas. Helga West lea maiddái veahkehan Aikio dainna girjjiin.
Iešsorbmenjurdagat soitet vuhttot earret eará šlundumin dahje jus olmmoš hállá iežas vahágahttima birra. Jus daid mearkkaid oaidná, galggašii duostat jearrat nuppis, mo sus rievtti mielde manná.
Jus fuobmá alddis dakkár mearkkaid dahje dovdduid, sáhttá váldit oktavuođa iežas dearvvasvuođaguovddážii dahje riŋget iešguđetlágan kriisanummiriidda. Sámegielat veahki fidne sápmelaččaid psysososiála doarjjaovttadat Uvjjas (siirryt toiseen palveluun) dahje Sámi našuvnnalaš mielladearvvašvuođa bálvalusas SÁNAGis (siirryt toiseen palveluun).
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.