Lappi gearretriekti hilggui bearjadaga guokte guolástanrihkkosduomu, go dat ledje ruossalagaid sámiid vuođđorivttiiguin. Nubbi duomuin guoskkahii Sámedikki nuppi várreságadoalli Leo Aikio.
Son lea duđavaš gearretrievtti mearrádussii ja fuomášuhttá, ahte dál lea áigi láddan váldit sámiid rivttiid albma láhkai vuhtii stáhta mearrádusdahkamiin.
Aikio lei áššáskuhtton guolástan lobiheamet dahjege fuollameahttunvuođas Juvdujoga Vyelemuškuoškâs ráfáidahttináigge borgemánus 2020.
Aikio ieš gáibidii duomu hilguma. Son ákkastalai ášši dainna, ahte son lea báikkálaš sápmelaš ja guolástii árbevirolaš bivdobáikkis. Dasa lassin Aikio buvttii ovdan sámiid vuođđorivttiid vuoigatvuođa kultuvrra ektui.
Gearretriekti guorrasii Aikio gáibádusa duohkai ja hilggui duomu, go guolástanráddjehus lei ruossalagaid sámiid vuođđorivttiiguin. Suoma stáhta geatnegahttui maiddái buhttet gearretgoluid.
Aikio hálida dorvvastit sámiid rivttiid ja kulturárbbi boahttevuođa
Gearretproseassa bisttii guokte jagi ja loahppaboađus ligge Aikio miela. Son jáhkká nannosit dasa, ahte sámiid rivttiid eallit sámi eallinvuogi mielde váldigohtet dál duođaš stáhta mearrádusdahkamiin.
– Mus lea nana jáhkku dasa, ahte muhtin muttus sámiid rievttit bargat sámi ealáhusaiguin váldojuvvojit albma láhkai vuhtii dáin guovlluin. Dán rádjai dan leat garván mearrádusdahkamis. Dál šattai mearrádus, mii čujuha rivttes guvlui, Aikio lohká.
Son máhtii vuordit duomu bohtosa ja jáhkká boahttevuođa buorádusaide.
– Boahttevuohta orru čuovgat dan láhkai, ahte dál oaččuimet dikki mearrádusa ja beassat bajásdoallat sámi kultuvrra.
Aikio áigu dollet Juvdujohgáddái borgemánu seavdnjadasas.
– Dát lea kultuvra, man lean mánnávuođa rájes hárjehan. Juohke borgemánus leat dollen joga ala dápmotbivdui go sevnnjoda. Dán áiggon joatkit boahttevuođasge, Aikio muitala.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.