Njuike sisdoaluide

Ealgabivdu vulggii johtui gulul – ealgabivdi Jouni Siltala bivdojoavkkus goit leamašan buorre bivdolihkku

Davvin godde uhccán ealggaid bivddu vuosttas bajis. Áššedovdit ja bivdit jáhkket, ahte bivdu vulggii gulul johtui dan dihte go ealggaid mearri lea geahppánan.

Ealgabivdi Jouni Siltala ja ealgabeana Junna vuordiba jo bivddu nuppi baji álgima. Junnain Siltala lea goddán árat ovtta ealgga, muhto ii vuos dán čavčča. Govva: Kirsti Länsman / Yle

Ealgabivddu vuosttas bajis nappo 1.–20.9. Sámis godde uhccán ealggaid. Ovdamearkka dihte Anárii ledje mieđihan 1 002 bivdolobi, muhto bivdit leat nagodan goddit dušše vehá badjelaš logádasa olles lohpemearis.

Keväjávrelaš ealgabivdi goittotge Jouni Siltala dadjá, ahte su bivdojoavkkus ealgabivdu vulggii johtui bures čakčamánu álggus. Sin bivdosearvi nákcii vuosttas vahkuid áigge goddit loginar lohpeealggas guokte. Sis leamašange buoret bivdolihkku go máŋgga earás.

– Liibbat livčče lean eamboge, muhto guokte lea áibbas buorre dan ektui maid lean earáin gullan. Máŋggas eai leat goddán ovttage ealgga dán vuosttas bajis, Siltala muitala.

Ovdal ragaha nappo vuosttas bivdobajis Anáris godde dušše 13 proseantta olles lohpemearis. Dat lea guovtte geardde uhcit go diibmá.

– Gal dan oaidná meahcis, ahte šaddá eanet vázzit ovdalgo sállaša oažžu. Ferte gal vázzilit duobbelii geaidnoguoras, bálkestit rehpo sealgái, jus dan sállaša áigu oažžut, son mieđiha.

Siltala beassá beatnagiiguin bivdui fas vahku geažes go Sámis ealgabivddu ragatboddu nohká golggotmánu 1. beaivvi. Bivdu joatkašuvvá gitta ođđajagimánu beallemuddui. Loahppaáigodahkii Anárisge báhce velá measta 900 ealgga bivdinláhkái.

Fuođđu bivdoáigodagaid gávnnat Fuođđoguovddáža neahttasiiddus (siirryt toiseen palveluun).

Davvi-Suomas leat dássážii goddán ealggaid beali uhcit go diibmá

Maiddái eará guovlluin Davvi-Suomas ealgabivdu lea vuolgán gulul johtui.

– Bivdithan muitalit midjiide sálašmeriid ja fuomášumiid lassin bivdobeivviid. Dat leat dál goalmmádasa uhcit go diibmá dán áigge, muitala ealgadoalloáššedovdi Pirkka Peltonen Suoma fuođđoguovddážis.

Bivdobeivviid uhcit mearri oidno lunddolaččat maiddái sálašmearis.

– Dál leat goddán sullii beali das, maid diibmá dán muttos áigge. Galhan dát geažida dan guvlui, ahte ealggaid mearri lea uhccon diimmážis, son lohká.

Olles Lappi guovllus leat dássážii goddán 1170 ealgga, nappo beali uhcit go diibmá. Lappi guvlui leat dán bivui mieđihan váile 6 000 bivdolobi (siirryt toiseen palveluun). Sámeguovllusges leat dán rádjai goddán váile 200 ealgga, muhto Sámis ealgabivdu leage vehá earálágan go eará guovlluin Suomas, fuomášuhttá Peltonen.

– Doppege lea iešguđetlágan bivdu, muhto Eanodagas ja Ohcejogas go duottarguovllus bivdet, de doppe leat uhccán ealggat. Doppe geavahit eambo árbevirolaš bivdovugiid, go Anáris ja Soađegilis fas bivdet eanaš beatnagiiguin, Peltonen čilge.

Ealgadoalloáššedovdi: "Bivdomokta leamašan vuollin"

Go bivdolobit eai leat seamma olu ovddit jagiid ektui, dat vuhtto maiddái bivdiid bivdomovttas.

– Bivdomokta ii leamašan nu badjin go maid dat lei diibmá. Dat lea dieđusge áibbas áddehahtti čuovvumuš das, go bivdolobitge leat uhcit, muitala ealgadoalloáššedovdi Pirkka Peltonen Suoma fuođđoguovddážis.

Maŋimuš jagiid ealggaid mearri lea geahppánan ja nu maiddái bivdolobit.

– Galhan mii leat dál dan dásis ahte ealggaid mearri lea dál muttolaš, Peltonen dadjá.

Son muitala, ahte dál leat olahan fuođđoráđi bidjan mihtu ealggaid mearis.

– Ealggat leat leamaš ollu maŋimuš jagiid ja daid meari leat geahččalan geahpedit. Dál mii de sirdásat ealgameari geahpedeamis dan bajásdoallamii, ja dat dieđusge boahtá oidnot uhcit bivdolohpemearrin.

Ealgabivdui mieđihedje váile 6 000 bivdolobi olles Lappi guvlui (siirryt toiseen palveluun). Mieđihuvvon bivdolohpemearri njiejai ovddit jagis 33 proseantta. Ovddit bivdoáigodagas Lappi guvlui mieđihedje váile 9 000 bivdolobi. Das geavahedje sullii 70 proseantta.

Yle Ođđasiid Sámis ja Beaivvi ságaid sáhtát maid guldalit Yle Areenas.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia