Njuike sisdoaluide

Mudusjäävri palgâsist kavnui puásui, mii lâi jáámmám bakteer tahhoo taavdân – jáámmám poccuid tuđhâččii eenâb-uv, mut iskoseh puátih uccáá

Poccui jäämmimsuujâid totkeh Oulust. Iskoseh puátih ivveest nyevt 40–60, já paijeel peeli tain tast aldasijn. Tavveen lii vaigâd toimâttiđ iskosijd nuuvt kuhás.

Osmo Seurujävri muštâl et härvi tuálvu jáámmám poccuu Oulun tutkâmijd. Kuhes mätki puátá tivrâsin. Govva: Anja Kaarret / Yle

Mudusjäävri palgâsist kavnui jáámmám puásui, mon vuolgâttii Oulun tutkâmusšáid, ko halijdii selvâttiđ, manen puásui jaamij. Tutkâmijn čielgâi, et puásui lâi jáámmám bakteer tahhee taavdân.

Harvii puásuiolmooš kuittâg álgá fievridiđ poccuu nuuvt kuhás, já puoh kalga jieš mäksiđ. Taan keerdi poođij kuittâg paalgâs iššeen, muštâl palgâs puásui-iššeed Osmo Seurujärvi.

Taat puásui lâi šiev oornigist, mut ennuv pääcih kavnum jaamâ poccuuh tuđhâhánnáá. Tutkâm ij lah nuuvtkin tiivrâs, nyevt 138 eurod, mut toh kilomeettereh já kalgahân tuálvon-uv mäksiđ maidnii.

– Jos tot kávnoo kostnii, te kalga vistig moottorkiälháin tai mönkijáin jođettij luoddâpiällás, já talle tohon 600 kilomeetter kiäčán Oulun vyelgiđ vyeijiđ. Ij puáđi tállán mielân, et vuálgám tom tuálvuđ tohon, iätá Seurujärvi.

Mottoom ihe tassaaš, ko lâi hyenes ihe, te iskosij vuolgâtmân ožžuu iše, mut talle tutkii, et lâi-uv puásui niälgán jáámmám já koolgâi vuolgâttiđ tuše jyelgi.

Puásui jaamij nekrobasillosi-taavdân

Purrâmuštoimâttuv spesialtotkee Minna Nylund muštâl, et tääl kavnum já tutkum poccust lâi Fusobacterium necrophorum -bakteer tahhee tavdâ nekrobasillosi. Tast bakteer piäsá kogonii peht siisâ ellei ja leevvân tobbeen, nuuvt et kudduuškuát já puátih puávuh tuohun teehin.

– Taan poccust lâi njäälmist ikenest hävvi. Tost bakteer lâi levânâm käibitááhtán já tast veerâ mield vuoivâsân, nuuvt et tot lâi puáhuin tievâ já meid čuávjist lijjii häävih, muštâl Nylund.

Totkee jurdá, et puásui lii sáttám uážžuđ taavdâ piemmâmsaajeest, ko tobbeen láá eenâb poccuuh já meid pooškah.

Talle ko vuosijd šaddeh uđđâ päänih, te talle lii meid vaarâlâš uážžuđ tággáár bakteertaavdâ. Ko njäälmist lii hävvi, te tot älkkest tast voorâ mield leevvân.

Tast ij lah tiätu, mon távjá poccuuh jäämih eidu taan taavdân, ko jaamâ poccuid peesih tutkâđ nuuvt uccáá.

Osmo Seurujäävri jaamâ puásui, mast epideh leđe siämmáš tavdâ ko tom poccust maid Oulust tutkii. kove valdum kiđđuv 2022. Govva: Osmo Seurujärvi

Kuhes määđhi tet iskoseh puátih uccáá totkeid

Jáámmám poccuid kalga fievridiđ Oulun tutkâmušâi várás. Tanen tohon puátih-uv uccáá roopah, tuše aldasijn.

Páihálâš elleetuávtir puáhtá roopâst väldiđ oosijd já meid jieš puáhtá tom porgâđ, mut táválávt tot lii ubâ puásui, maid jieš kalga fievridiđ Oulun tutkâmušâi várás teikkâ pálkkááttiđ kiännii tom kuljâttiđ. Mätkihuolâttem peht puáhtá vuolgâttiđ tuše vuálá 30 kiilu vuolgâttâs.

Ivveest puátih 40–60 iskos sijjân, mut stuárráámus uási tain láá orgaaneh. Purrâmuštoimâttuvâst vyerdih et puáđáččii eenâb.

– Iičij pyeri uážžuđ taid iskosijd, jos elleetuávtir čuopâččij veik mottoom uási jáámmám poccust, mon eeppid, et vahe lii tast já tom toimâttičij mijjân, jos ubâ poccuu ij lah máhđulâš pyehtiđ, tuáivu Nylund.

Kuldâl lase Anarâš saavâid tääbbin.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia