Njuike sisdoaluide
Saamelaiskäräjien täyskokous Inarin Sajoksessa 29.11.2022.
Sámediggi šattai čoahkkimisttis 29.11. jienastit máŋgii áirasiid ja stivrra evttohusaid gaskkal. Govva: Anni-Saara Paltto / Yle
Sápmi

Yle Sápmi čuovvu sámediggelága ovdáneami: Sámediggi dohkkehii sámediggeláhkaevttohusa maŋŋebárgga dievasčoahkkimisttis

Dievasčoahkkin goit evttoha riikabeivviide nuppástuhttit láhkaevttohusas 10 paragráfa, mii guoská gieldamandáhtaide.

Dahkkit
Linda TammelaSusanna GuttormAnni-Saara PalttoLinnea RasmusKaisa AikioMira Rauhala
Susanna Guttorm

Sámediggi dohkkehii sámediggeláhkaevttohusa

Sámediggi lea mearridan maŋŋebárgga 29.11. dievasčoahkkimis dohkkehit ráđđehusa sámediggeláhkaevttohusa. Dievasčoahkkin goit evttoha riikabeivviide nuppástuhttit láhkaevttohusas 10 paragráfa, mii guoská gieldamandáhtaide.

Sámediggi šattai čoahkkimisttis jienastit máŋgii áirasiid ja stivrra evttohusaid gaskkal. Áirras Pigga Keskitalo evttohii, ahte Sámediggi hilgu láhkaevttohusa. Lága dohkkeheapmi goit vuittii jienasteamis čielga eanetloguin, jienaiguin 15-3, lassin jienasteamis guđđojuvvui okta guoros jietna.

Miellagiddevažžan čoahkkima dagai dat, ahte ovdal sámediggeláhkaevttohusa vuosttildan áirras Anu Avaskari lei dál gearggus doarjut lága, jus gieldamandáhtaid rievdadit.

Avaskari evttohusa mielde Sámedikkis galget leat unnimustá guokte lahtu ja okta várrelahtu Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddain ja Soađegili gieldda Lappi bálgosa guovllus. Loahpat 13 lahttu válljejuvvošedje jietnameari vuođul, goittotge nu, ahte unnimustá vihtta lahtu dain galget leat sámiid ruovttuguovllus.

Avaskari evttohus oaččui viidát doarjaga dievasčoahkkimis ja jienasteamis dát šattaige Sámediggi virggálaš oaidnun láhkaevttohusas.

Loga eanet: Yle Sápmi čuovui: Sámediggi dohkkehii sámediggeláhkaevttohusa

Anni-Saara Paltto

Marin: "Sápmelaččat galget ieža meroštallat gii lea sápmelaš"

Stáhtaministtar Sanna Marin mielas sápmelaččat galget ieža beassat meroštallat gii lea sápmelaš. Ná son dajai sotnabeaivve Yle Pääministerin haastattelutunti -rádioprográmmas.

Marin oaivvilda, ahte sámediggelága ođasteapmi lea riiddu vuollásaš ášši nu davvin, ráđđehusas go riikkabeivviin ja das leat máŋggalágan oainnut.

– Dát ii mange namas leat álkes láhkaođastusášši ja danin das leat nu máŋgii maid eahpelihkostuvvan. Lean goit dan oaivilis, ahte mu bargu ii leat meroštallat gii lea sápmelaš. Sápmelaččat galget ieža meroštallat ášši. Dálá láhka lea ovttas sámedikkiin dahkkojuvvon, ja sámediggi galgá ovddastit sápmelaččaid jiena dán láhkaođasmahttimis, dajai Marin prográmmas.

Sámedikkelágas ságastallojuvvo áiggis 09:24 ovddos guvlui.
Anni-Saara Paltto

Sámediggeláhka ovdána dál váljagottiide

Riikabeaivvit mearridedje mannan vahku maŋimuš dievasčoahkkimis sáddet sámediggeláhkaevttohusa vuođđoláhkaváljagoddái. Dasa lassin riikabeaivvit mearridedje, ahte eanan- ja meahccedoallováljagoddi, ruhtaváljagoddi ja bargo- ja dásseárvováljagoddi galget cealkit láhkaevttohusas vuođđoláhkaváljagoddái.

Riikabeivviid mearrádus spiehkastii ságadolliidráđi evttohusas, man mielde láhkaevttohus gieđahallojuvvošii dušše vuođđoláhkaválgagottis.

Mannan bearjadaga dievasčoahkkimis ságadoalliráđi divvojuvvon evttohus dohkkehuvvui iige áššis jienastuvvon.

Váljagottit galget cealkit láhkaevttohusas ođđajagimánu lohppii. Vuođđoláhkaváljagoddi beassá jáhkkimis gieđahallat sámediggeláhkaevttohusa easka guovvamánu álggus.

Kaisa Aikio

Sámedikkeláhka vuođđoláhkaváljagoddái

Riikkabeivviid ságajođiheaddjiráđđi evttohii duorasdat eahkedis, ahte sámedikkeláhkaevttohus sáddejuvvo joatkkagieđahallamii vuođđoláhkaváljagoddái.

Dasa cealkámušas galget addit eanan- ja meahccedoallo, - bargoeallin- ja dásseárvo- ja ruhtadoallováljagottit.

Ságajođiheaddjiráđđi gieđahallá ášši otne bearjadaga ja riikkabeivviid ollesčoahkkin álgá ovtta áigge.

Gosa láhkaevttohus loahpaloahpas vuolggahuvvo, vejolaččat das šaddet jienastit.

Opposišuvnna Lappi riikkabeaiárras Heikki Autto lea evttohan láhkaevttohusa hoigadeame 4 sierra váljagoddái.

Anni-Saara Paltto

Sámediggelága čuovvovaš lávkkiin šaddet jienastit riikabeivviin

Sámediggelága čuovvovaš lávkkiin riikabeivviin šaddet jienastit. Gaskavahkko sáttaságastallamis dahkkojuvvui evttohus ášši váljagoddegieđahallamis, mii spiehkastii ságadolliidráđi evttohusas. Riikabeivviid ságadolliidráđi vuođđoevttohusa mielde sámediggeláhkaevttohus manašii dušše vuođđoláhkaváljagoddái smiehttamuššii.

Ášši gieđahallan riikabeivviin gaskkalduhttojuvvui, go olgešbellodat kokoomusa lappilaš riikabeaiáirras Heikki Autto evttohii sáddet láhkaevttohusa eanan- ja meahccedoallováljagoddái, bargoeallin- ja dásseárvováljagoddái ja ruhtaváljagoddái. Guovddášbellodaga riikabeaiáirras Katri Kulmuni doarjjui Autto evttohusa.

Riikabeaivvit šaddetge jáhkkimis dál jienastit das, makkár váljagottiide láhkaevttohus dál ovdána ja jienasteami čađahit duorastaga dahje bearjadaga dievasčoahkkimis. Dalle dievasčoahkkin de mearrida, ahte leago doarvái gieđahallat láhkaevttohusa dušše vuođđoláhkaváljagottis vai galgágo ášši mannat vel earáge váljagottiide.

Riikabeivviin šaddá hoahppu, jus dat áigu geargat sámedikkelágain dán válgabajis. Vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli Johanna Ojala-Niemelä mielde láhkaevttohusa gieđahallama sáhttet álggahit hohppos vuođđoláhkaváljagottis jáhkkimis easka guovvamánu álggus.

Anni-Saara Paltto

Riikabeaivvit gerge sáttaságastallamiin

Riikabeivviid sáttaságastallan sámediggeláhkaevttohusas joatkašuvai ikte gaskavahku juo nuppi beaivvi maŋŋálagaid. Láhkaevttohus ságastahtii garrasit ja sáhkavuorut ledje mealgat olu.

Eanemusat riikabeaiáirasat suokkardalle sáhkavuoruin dan, ahte makkár moaitámušaid Suopma lea ožžon ON:s ja makkár láhkaparagráfaide moaitámušat gusket.

Maŋŋebárgga ja gaskavahkko sáttaságastallamiin riikabeaiáirasat dolle oktiibuot 46 sáhkavuoru. Vaikko ságastallan fanaige ikte gitta eahkedii, de riikabeaivvit leat dál geargan sáttaságastallamiin.

Ášši gieđahallan riikabeivviin lea goit dál gaskkalduhttojuvvon, go sáttaságastallamis olgešbellodat kokoomusa Heikki Autto evttohii sáddet láhkaevttohusa eanan- ja meahccedoallováljagoddái, bargoeallin- ja dásseárvováljagoddái ja ruhtaváljagoddái. Guovddášbellodaga riikabeaiáirras Katri Kulmuni doarjjui Autto evttohusa. Riikabeaivvit mearridit áššis mannjeleppos.

Láhkaevttohusa lea goit ulbmil sáddet vuođđoláhkaváljagoddái smiehttamuššii.

Gaskavahkko sáttaságastallama lea vejolaš geahččat Yle Areenas.

Ášši lea beaividuvvon diibmu 12.34. ja ođđasii leat lasihuvvon dieđut das, ahte riikabeaivvit leat dál geargan sáttaságastallamiin.

Anni-Saara Paltto

Sáttaságastallan sámediggelágas joatkašuvvá odne

Sáttaságastallan sámediggeláhkaevttohus joatkašuvvá riikabeivviid dievasčoahkkimis odne gaskavahkko diibmu 14 rájes. Dievasčoahkkimis leat olu áššis gieđahallan láhkai ja ii leat vel sihkar galle áigge sámediggelágas ságastallet.

Sáttaságastallama lea vejolaš čuovvut Yle Areenas.

Linnea Rasmus

Sámediggelágas gevvojuvvui garra ságastallan riikkabeivviin

Riikkabeaivvit álggahii maŋŋebárgga sáttaságastallama sámediggelágas.

Ruonáid ja gurutlihtu sáhkavuoruin deattuhedje erenoamážit ON čovdosiid ja sápmelaččaid vásihan vealaheami. Riekteministtar Anna-Maja Henriksson (Ruoŧŧelaš álbmotbellodat) mielas lága galgá nuppástuhttit jođáneapmosit, vai sámiid rievttit ollašuvvet.

Guovddášbellodaga Lappi ovddasteaddjit cuiggodedje láhkaevttohusa garra sániiguin das, ahte dat lasiha riidduid. Vuođđosuopmelaččaid ságadoalli Riikka Purra mielas láhkaevttohus soardá oasi sápmelaččain.

Riikabeaiáirasat ságastalle sámediggeláhkaođastusas sáttaságastallamis. Ságastallan álgá áiggis 1:17:00.

Sáttaságastallan joatkašuvvá riikkabeivviid ollesčoahkkimis, muhto áigi mearriduvvo maŋŋeleappos. Čuovvovaš ollesčoahkkin lea gaskavahku.

Linnea Rasmus

Sáttaságastallan lea álgán – Henriksson: lága galgá ođasmahttit jođáneapmosit

Riikkabeivviid sáttaságastallan sámediggelágas lea álgán.

Riekteministtar Anna-Maja Henriksson (RÁB) álggahii ságastallama ja muitalii iežas leat duđavaš, ahte riikkabeaivvit sáhttá viimmat váldit áššái beali.

Henriksson mielas lága galgá ođasmahttit jođáneapmosit, danin go Suopma rihkku ON soahpamušaid. ON komiteaid čovdošiin čujuhit eamiálbmotrivttiide.

Henrikssona lassin 20 riikabeaiáirasa leat bivdán sáhkavuoru.

Anni-Saara Paltto

Sámesearvvit gáibidit ođđa sámediggelága nannema jođánepmosit

Suoma sámiid guovddášsearvi, Sámiráđi Suoma beal juogus ja ovcci sámesearvvi celket ovttas, ahte dat dorjot sámediggeláhkaevttohusa ja gáibidit lága nannema jođánepmosit. Cealkámuša vuolláičállit oaivvildit, ahte dálá láhka rihkku olmmošriektesoahpamušaid.

Cealkámušastit sámesearvvit čállet, ahte láhkaevttohusa ođastuvvon giellakritera lea guhkes ráđđádallamiid kompromissa ja dat livččii seamma linnjás maiddái Norgga ja Ruoŧa meroštallamiiguin. Nu daddjon lappalaščuoggá seailluheapmái eai lágas leat ákkat, celket sámesearvvit.

Cealkámuša leat vuolláičállán Suoma sámiid guovddášsearvvi ja Sámiráđi Suoma beal juhkosa lassin Suoma Sámi Nuorat , Johtti sápmelaččat, Roavvenjárgga sámi searvi MII, Sámi Soster, Sámi Siida, Suoma Boazosámit, kulturovttastus Aanaar sämmiliih, Oulu Sámit ja Vuohču Sámiid Searvi.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia