Njuike sisdoaluide

Ulpu Mattus-Kumpunen opâttâlâi suuvâs kielâ rävisolmožin – uđđâ dokumentfilmâ muštâl suu kielâpálgást

Dokumentfiilmâ vuosâeehid lii máhđulávt jo taan ive Skammâkoveh-filmâfestivaalist.

Ulpu Mattus-Kumpunen ja Jukka Morottaja uuden inarinsaamenkielisen filmin tekijät. Morottaja tekijä Muattus-Kumpunen tähti.
Jukka Vuorela-Morottaja lii rähtimin dokumentfiilmâ Ulpu Mattus-Kumpusii kielâpálgást. Filmâ ráhtoo suomâkielân, mutâ tast kulloo meid anarâškielâ. Govva: Anja Kaarret / Yle
Anja Kaarret
Kuldâl maggaar uđđâ filmâ anarâškielâst lii puátimin.

Avveellâš Ulpu Mattus-Kumpunen ij pärnin pääihist sárnum ige kuullâm sämikielâ. Suu äijih kale sáárnui pyereest anarâškielâ, mut ij sunjin. Onnáá peeivi Mattus-Kumpunen kuittâg sárnu tavesämi- já anarâškielâ.

Suu kielâpálgást šadda dokumentfilmâ mon vuosâeehid lii máhđulávt jo taan ive Skammâkoveh-filmâfestivaalist. Fiilmâ ráhtá Säämi máttááttâskuávdáá medialinjá uáppee Jukka Vuorela-Morottaja.

Ulpu Mattus-Kumpunen kielâpäälgis lii lamaš mokkáá. Sun luuvâi tavesämikielâ škoovlâst Avelist. Rävisolmožin Tuurkust asâdijnis kuuloold päikkikiellân šoodâi tavesämikielâ, ko párnááh šoddii. Ko Mattus-Kumpunen perruinis varrij Anarân ive 2018, sun aalgij jiešráđálávt opâttâllâđ anarâškielâ já ive 2020 luvâškuođij anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást. Tääl sist láá kulmâ päikkikielâ, suomâ-, tavesämi-, já anarâškielâ.

Ohtii Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ tijmeest Mattus-Kumpunen muštâlij ubâ luokkan äijihis pääihist Movsháást. Mediasyergi uáppee Vuorela-Morottaja halijdij rähtiđ fiilmâ tien pääihist, mutâ taat lâi liijkás stuorrâ já muálkkáás fáddá vuosmuu dokumentin.

– Muái savâstâláim, ete mii ličij älkkeb fáddá. Jukka valjij muu ohtâvuođâ muu äijihân já anarâškielân. Maggaar lii muu kielâpäälgis, čielgee Mattus-Kumpunen. 

Fiilmâst kulloo jienâ, mon Mattus-Kumpunen ij kuássin peessâm jieš kuullâđ

Filmâ ráhtoo suomâkielân, mutâ tast puáhtá kuullâđ mottoom verd meid anarâškielâ, Ulpu Mattus-Kumpusii äijih jienâ. Mattus-Kumpusii enni lâi vuorkkim äijih saavâid kasettin 1990-lovvoost. Iäskán tääl sun kaavnâi paadijd já kuulâi, mon pyereest äijih sáárnui anarâškielâ. 

Nuorrân Mattus-Kumpunen teeivâi äijihijnis maŋgii, mut suái savâstâláin ain suomâkielân. 

– Lam nuuvt luholâš, ko peesâm tääl kuullâđ suu sárnum, mut siämmást meid váhá suttâm sunjin. Sun sáárnui nuuvt pyereest kielâ, mut ij sárnum munjin, muurâš Mattus-Kumpunen.

Kuldâl lase Anarâš saavâid tääbbin.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Niila Rahko válljii mánnásis dakkár ristvánhemiid, geat sáhttet doarjut máná sihke gávpotbirrasis ja sámekultuvrras.

Saamelaishenkinen työ on herättänyt keskustelun saamelaiskulttuurin omimisesta. Kuvan esitys valotaidetapahtumassa on vaakalaudalla.

Jus olmmoš lea heahtedilis rádjeguovlluin ja heahtetelefovdna mannáge Norgii, de veahkki gal boahtá dange bokte, jeđđe heahteguovddaža bajimuš hoavda.