Anne Nuorgam lea analyseregoahtán Alimus hálddahusrievtti mearrádusaid juristta čalmmiin. Son dadjá, ahte sápmelašvuohta lea šaddan almmuhanášši.
– Alimus hálddahusriekti lea njulgestaga vázzan Sámedikki badjel ja mearridan sápmelaččaid bealis geat gullet sámi álbmogii. Dát mearrádus muitala iešalddes, ahte sámiin Suomas ii leat iešmearridanvuoigatvuohta.
– Gal orru manname dan guvlui, ahte gii beare sáhttá almmihut. Dat leat olbmot geat hálidit dakkár govahallan ovdduid maid ILO-soahpamuš dahje mii nu eará buktá fárus, ja danin ohcet sámediggái. Ja dát lea váidalahtti ja balddihahtti ovdaneapmi mii lea jođus, namalssii sámi kultursuoji dáfus.
30 000–50 000 lasseohcamuša?
Jurista Anne Nuorgam dadjá, ahte Alimus hálddahusriekti joatká njeallje jagi dassái álgán linjá, mas vaikkeba sápmelaš eallinvuogi vuođul sáhttá beassat jienastanlohkui.
– Dat mearrádusat sáhttet doalvut dasa, ahte sápmelaččaid lohku stuorru oalle sakka, go dáthan viiddida áddejumi das, gii lea sápmelaš. Dat sáhttá doalvut dasa, ahte bohtet joba 30 000–50 000 lasseohcamuša.
– Dat sáhttá doalvut dasa, olbmot geat orrot gávpogiin, eai beasa fárrui Sámediggái. Muhto dat sáhttet beassat, geat barget ealáhusain, mat muittuhit sápmelaš ealáhusaid. Seammá jos olmmoš navdá, ahte son ovddida sámegiela ja kultuvrra, de datge gehččojuvvo sutnje ánsun ahte son oažžu dakko bokti sámi statusa beassat Sámedikki válgalogahallamii, Nuorgam árvvoštallá.
AHR linnjen: ollislaš guorahallan ja iešidentifikašuvdna
Jurista Anne Nuorgam čilge, ahte AHR linnje vuođđuduvvá nu gohčoduvvon ollislaš guorahalamii (su. kokonaisharkinta), mas vel iešidentifikašuvnnas lea eanemus deaddu.
– AHR deattuha ahte sámediggelágas lea mearkkašupmi, muhto dat lea čađahan dakkár ollislašguorahallama ja dadja, ahte iešidentifikašuvdna lea buot deháleamos. Iešalddes lága dulkomis, mo mii dábálaš olbmot dulkot dan, ii leat mearkkašupmi. Eanemus deaddu lea addon unna binna oasážii dán sámediggelágas ja dat lea namalassii iešidentifikašuvdna.
– AHR linnjen lea dál, ahte jos válgalogahallamii ohcci ii deavdde sápmelašmeroštallama objektiivvalaš kriteraid nummir 1 dahje 3 , de dalle leat geahččan dan nuppi momeantta [lappalaščuoggá]. Ja das namalassii nuppi čuoggá, mii lea, ahte leago okta dán olbmo máttuin merkejuvvon man nu eiseváldilogahallamiidda. Jus lea, de dalle dahkko ollislaš guorahallan, nu ahte jus ohcci ieš duođašta, ahte son eallá sámi eallinvuogi, de dalle son lea dohkkehuvvon Sámedikki válgalogahallamii dainna vuođuin, ahte son ieš duođašta ahte ealla sámi eallinvugiin.
– Ja dál dat gažaldat lea, sáhttágo gii nu ieš duođaštit sámi eallinvuogi? Dáinnalágiin sápmelaččain váldojuvvo eret iešmearridanvuoigatvuohta go eai leat sápmelaččat geat duođaštit, mii lea sápmelaš eallinvuohki, muhto dat lea gii nu gii hálida sápmelažžan. Ja dan su hálideami nanne alimus hálddahusriekti, Nuorgam čilge.
"AHR dohkkehan boasttodulkojumi joavkodohkkeheamis"
Okta sápmelaš jienasteaddjin dohkkehuvvon olbmuin lea dutki Erika Sarivaara, guhte jagis 2012 nákkáhalai nu gohčoduvvon statuskeahtes sápmelaččaid birra. Alimus hálddahusriekti dohkkehii Sarivaara sápmelažžan ollislaččat árvvoštaladettiin ja ákkastallamiin, mas čujuhuvvui sámi bargovásáhusaide, ustibiidda ja murjemii.
Leatgo dát duođas áššit maid AHR váldá vuhtii go dahká mearrádusa?
– Váidalahtti fal, dat leat dakkár ákkastallamat.
– Okta, gean AHR lei dohkkehan válgalogahallamii [Sarivaara], lei geavahan dakkár ákkastallama, ahte su ustibat leat duođaštan, ahte son dohkke sápmelažžan ja dainna son nággii, ahte sus lea sámi álbmoga joavkodohkkeaheapmi. Joavkodohkkeheami ii goittotge sáhte ná dulkot, dat lea sámedikki válggáiguin válljejuvvon orgána, gii dan joavkodohkkeheamis mearrida eai suoge sápmelaš verddet. Dat lea boastut geavahuvvon dát ákkástallan ja AHR lea dohkkehan dan, Nuorgam dadjá.
Erika Sarivaara ii hálidan kommenteret ášši Ylei iige Lapin Kansa -aviisii.
Máŋga vejolašvuođa riikkaidgaskasaš váidimiidda
Anne Nuorgam čilge, ahte Suoma alimus hálddahusrievtti mearrádussii sáhttá ohcat sisriikkalaččat burgima.
Jus hálida riikkaidgaskasaš váidingeainnuid, de leat máŋga vejolašvuođa.
– Vejolašvuohtan leat EU duopmostuollu, Eurohpá olmmošvuoigatvuođaid duopmostuollu ja ON soahpamušaid vákšunorgánat. Dasto leat vel vejolašvuođat, mat leat álgoálbmogiin, ja dat lea váidalit spesiálaraporterejeaddjái, doalvut ášši ON:a ekspeartamekanismii dahje váldit oktavuođa Bissovaš Forumii.
Ovdal váidima ferte Nuorgam mielas Sámediggi dahkat garra analyserenbarggu.
– Sámedikki gánnehivččii dál analyseret mearrádusaid ja dan vuođul geahččat makkár geainnu vállje. Muhto dál livččii jo sudja váldit oktavuođa álgoálbmogiid áššiid gieđahalli orgánaide.
Suoma sámediggi lea sámiid kulturiešmearridanorgána, muhto Nuorgam mielas AHR mearrádus muitala, ahte sámiin ii leat iešmearridanvuoigatvuohta.
– Dát lea viehka hirpmástuhtti olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmotvuoigatvuođaid dáfus dát dilli. Suomas lea guhká navdojuvvon, ahte sámiin lea iešmearrideapmi. Ja juobe iešearrideapmi ahte oažžut ieža mearridit geat gullet min álbmogii.
Alimus hálddahusrievttis mearrádusaid dahke vihtta duopmára, hálddahusráđđeolbmot Matti Pellonpää, Anne E. Niemi, Eila Rother, Eija Siitari ja Mikko Pikkujämsä. Dát namat leat almmuhuvvon 4 jahkegirjemearrádusas.