Suoma Sámedikki presideantta báikkis 2016–2019 leat dálá dieđuid mielde gilvaleamen joba guhtta áirasa.
Yle Sápmi fáhtii bearjadaga ja lávvardaga buot eará áirasiid earret Jouni Aikio Anáris. Sutnje lea sáddejuvvon teakstadiehtu ja ođas beaiváduvvo vel suge dieđuin dalán go vejolaš.
Válljen guovvamánu 23. beaivve
Suoma Sámedikki presideanta, stivra, lávdegottit ja ráđit válljejuvvojit guovvamánu 23. beaivve Sajosis, Anáris.
Njeallje áirasa muitaledje, ahte sii leat gergosat álgit ságadoallin. Sii leat Anu Avaskari, Tiina Sanila-Aikio, Tuomas Aslak Juuso ja Pentti Pieski.
Guovttis leaba vihkkehallamin vuolgibago mielde gilvui. Soai leaba Veikko Feodoroff ja Kari Kyrö.
Avaskari ja Sanila-Aikio gilvaleigga presideantta sajis jo njeallje jagi dassái
Guokte áirasa leigga gilvaleamen ságadoalli báikkis jo njeallje jagi dassái, go Klemetti Näkkäläjärvi válljejuvvui nuppe háve presideantan.
Nubbi sudnos lea jietnadronnet Anu Avaskari Anáris. Son oaččui válggain 205 jiena.
Avaskari lea earret eará Anára váldostivrra sátnejođiheaddji (olgešbellodat Kokoomus) ja Anarâšah-searvvi ságadoalli.
– Lunddolaččat mu ulbmilin lea ságadoallivuohta, dego njeallje jagi dassáige. Dalle ii boahtán doarvái guottáhus, muhto doaivvu mielde de dán háve livčče buoret vejolašvuohta Sámedikki presideantan. Jos ságadoalligilvvus in lihkostuva, nu sihkkarit lean beroštuvvan stivrabáikkis. Sámedikki ságadoallijoavku lea guovddášváikkuhanbáiki ja sii hárjehit olu ovdduidgohccima ja ovddastit Sámedikki. Dieđusge lean beroštuvvan dáin báikkiin ja hálidan leat guovddážis mielde Sámedikki mearrádusaid dahkamis, Avaskari dadjá.
Dálá ságadoalli Tiina Sanila-Aikio Anáris lea maid gilvaleamen ságadoallivuođas. Son jienastuvvui presideantan gaskan baji dan maŋŋá, go Klemetti Näkkäläjärvi earránii sátnejođiheaddji doaimmas mannan giđa, go sámedikki evttohan ođđa sápmelašmeroštallan gopmánii riikkabeivviin.
Sanila-Aikio oaččui válggain 190 jiena. Dat lea nubbin eanemus olles válggas.
– Dat jietnamearri geatnegahttá mu. Dat jietnamearri lea nannen dan politihka, man mun lean bargan njeallje jagi ovddit bajis. Mis lea hui hástaleaddji dilli dál, nu ahte dát badji boahtá sihkkarit čajehit sápmelaččaid boahttevuođa. Sihkkarit boahtá leat fas historjjalas badji, dego ovdditge lei. Jos dán dili dál geahččá, nu dat lea nu issoras ja áddemeahttun, ahte stáhta vázzá min badjel, lei de gažaldat vaikkeha arrabajásgeassinvuođuštusaid válbmemis dahje stuorát áššiin dego meahciráđđehuslágas, Sanila-Aikio dadjá.
– Jos in lihkostuva ságadoalligilvvus, nu stivrasadji lea de gitta dan joavkkus mii čohkke stivrra, Sanila-Aikio kommentere.
Gilvvus sihkkarit mielde goit guokte ođđa nama: Juuso ja Pieski
Guokte ođđa nama, geat leaba sihkkarit mielde ságadoalligilvvus, leaba Tuomas Aslak Juuso Eanodagas ja Pentti Pieski Helssegis.
Tuomas Aslak Juuso oaččui válggain 114 jiena ja son lei Eanodaga gieldda válgavuoiti. Son lea jođihan earret eará ON eamiálbmotnuoraid ja RÁB Sámi.
– Vuolggán buriin jurdagiin ságadoalligilvui. Olbmot leat čájehan luohttámuša ja leat sihtán mihttidit luohttamuša. Jos ságadoalligilvvus in lihkostuva, de mu ulbmilin lea várra lunddolaččat stivrabáiki. Lean beroštuvvan das, muhto presideantahommá mearrida olu, Juuso dadjá.
Pentti Pieski oaččui válggain 128 jiena ja son lei gávpogiid válgavuoiti. Pieski lea jođihan City-Sámit-searvvi Helssegis.
– Lean gárvvis dakkár sajádagaide, maidda luohttámuš gávdno. Gitta sátnejođiheaddjin lean gárvvis, jos oaččon doarjaga. Jos sátnejođiheaddjigilvvus in lihkostuva, de mun oainnán, ahte Sámediggi galgá doarjut dan sátnejođiheaddji, gii demokráhtalaččat válljejuvvo, Pieski dadjá.
Feodoroff ja Kyrö vihkkehallamin
Anára áirasat Veikko Feodoroff ja Kari Kyrö leaba maid vihkkehallamin vuolgibago presideantagilvui.
Veikko Feodoroff oaččui válggain 116 jiena. Son lea earret eará nuortalaččaid ovddeš ovdaolmmoš, guhte válljejuvvo válggain.
– Lean vejolaččat gearggus álgit ságadoallin ja mii leat ráđđádallamin áššis. In dieđe vel áibbas čuohte proseantta. Jáhkán, ahte easka loahpas dilli čielgagoahtá. Olbmot leat bivdán mu smiehttat presideantta báikki, muhto dál ii leat vel diehtu makkár linjjá dás álgit hukset. Stivrabáiki čoavdašuvvá de dainna geas boahtá ságadoalli. Jos Tiina Sanila-Aikio válljejuvvo, nu son váldá de nuortalaččaid stivrasaji, Feodoroff dadjá.
Kari Kyrö oaččui válggain 189 jiena, mii lea goalmmádin eanemus olles válggas. Suoma Alimus hálddahusriekti dohkkehii Kyrö Sámedikki válgalogahallamii jagis 2011.
– Ledjen jo oktii mearridan, ahte in leat evttohassan sátnejođiheaddjin, muhto de olbmuin, nappo jienasteaddjiin, lea boahtán deaddu, ahte galggašii leat evttohassan. Mun lean suokkardallamin ášši. Stivrasajis dajan, ahte livčče imaš, jos dajašin ii, Kyrö dadjá.
Guovttis muitaleaba gean doarjuba presideantan
Áirasiin dušše Anne Nuorgam Ohcejogas ja Jan Saijets Tamperes muitaleaba dán muttus almmolaččat gean doarjuba presideantan – guktot guottiheaba Tiina Sanila-Aikio.
Kirsti Kustula kommentere, ahte su mielas presideanta galgá máhttit bures ovtta golmma sámegielas ja lassin galgá leat buorre eaŋgasgiela dáidu. Su mielas lea buorre, ahte leat olu molssaeavttut vai áirasat besset válljet.
Pigga Keskitalos kommentere, ahte son guottiha demokratiija ja ahte dan prinsihpa vuođul beassá válgavuoiti jođihit ortniiduvvama.
Petra Magga-Vars Soađegilis kommentere, ahte su oaivilii ságadoallit váikkuhit dihto aššit ja ahte dieđiheapmi lea okta dehalaš. Su mielas ságadoalli galga leat gearggus diedihit, daningo sámi álbmot darbbaša dieđuid.
Eanaš beroštuvvan stivrasajiin
Sámediggi vállje ságadoalliid lassin njeallje stivrra lahttu.
Lassin stivrasajiin leat beroštuvvan dahje daid leat suokkardallamin Aslak Holmberg Ohcejogas, Neeta Jääskö Anáris, Kirsti Kustula Anáris, Ulla-Maarit Magga Eanodagas, Petra Magga-Vars Soađegilis, Heikki Paltto Anáris, Jan Saijets Tamperes, Tanja Sanila Anáris, Magreta Sara Anáris, Antti Sujala Ohcejogas ja Nilla Tapiola Ohcejogas. Pigga Keskitalo Eanodagas dadjá, ahte son lea geavahusas doaimmaide nugo šiehtaduvvo.
Dálá vuosttas várreságadoalli Heikki Paltto ja áirras Nilla Tapiola dadjaba, ahte soai leaba beroštuvvan várresátnejođiheaddjibáikkiin.
Soađegili áidna áirrasguovttos Petra Magga-Vars ja Jouko Hetta muitaleaba, ahte soai leaba soahpan, ahte Soađegili vejolaš stivrabáiki manašii Magga-Varsii. Sudno mielas Sámediggi galgá joatkit vieru, man mielde stivrras lea ovddasteaddjit buot sámeguovllu gielddain, nappo Ohcejogas, Anáris, Eanodagas ja Soađegilis.
Stivrii ohcaleaddji áirasiid jurdagiid birra eanet vuossárgga ođđasiin.