Šipainiekat, perindöllizet käziruavot da mustat kylyt ollah karjalan kielen ližäkse karjalazen kul’tuuran jiändehet Tverin alovehel, kudai sijaiččou läs 200 kilometrii Moskovaspäi luodeheh.
400 vuottu tagaperin Karjalaspäi pajennuot rahvas srojittih meččien keskel da jogien rannoil omat kylät. Heidy, Tverin karjalastu, on jiännyh vai 8 000–10 000.
Hos karjalakse pagizou vaigu vuitti vahnois tveriläzis, karjalaine kul’tuuru eläy ielleh. Nygöi kieli rubei uvvessah kiinnostamah nuorembiigi. Pienen Tolmačun kylän kirjastos pietähgi silloi-toiči karjalan kielen kursiloi.
Kirjastonhoidai Tatjana Sotnikovan tuatto oli karjalaine da muamo ven’alaine. Kylän kul’tuuruaktivistu huaveilou karjalazes muzeis. Nygöi muzeipluanat ollah vaste unelmois, ga kirjastos on pieni ozuttelu, kuduah kyläläzet ollah tuodu vahnua vehkehty.
Tatjana mustau, gu nuorennu ei äijäl duumainnuh karjalažuoh näh eigo ni vahnan rahvahan paginat händy kiinnostettu. Nygöi mieli on muuttunuh, muheloittau naine.
– Nygöi olen ylbei sit, gu olen vuitti tädä piendy kanzua.
Jelena Smirnova on ruadanuh opastajannu Tolmačus 34 vuottu. Hänellehgi on mieleh uuzi kiinnostus karjalazes kul’tuuras.
– Kul’tuuru on uvves nouzus, passibo karjalazile aktiivistoile, hyväs mieles sanou häi.
Hyväsydämelližys da luondo ollah karjalazes kul’tuuras piälimäzel paikal
Jelenan mieles karjalazeh kul’tuurah paiči moizii materializii dieloloi, kui käziruavot da piiruat, kuulutah sežo syvä kiindymys lähäzih ristikanzoih, omahizih.
– Tahtozin, gu lähäzet vastavuttas puaksumbah da sevoittaretgi piettäs yhtevytty toine toizenke.
Jelenal on nelli bunukkua, kudualoile häi tahtou opastua karjalazii perindölöi. Häi suvaiččou käziruaduo da toivou, gu bunukat säilytettäs hänen luajitut käziruavot, konzu buabua jo ei rodei.
Omas tulies aijas Jelenal on toiveh, kudai ozuttau karjalazien syviä välii luondoh.
– Vuotan eläkkehele piäzendiä, konzu voizin muuttua järilleh omah lapsusaijan kyläh da mennä, kui konzugi tytöššy, minun kolmen koivun luokse.
Lapsusaijan kylä sijaiččou Tolmačun lähäl, ga yhtelläh Jelena ylen atkaloiččou sidä. Juuret da perindöt ollah hänelleh ylen tärgiet. Niilöih kuulutah ezimerkikse šipainiekat.
– Tulgua kezäl, konzu rubiemmo pidämäh karjalazen kul’tuuran festivualii, sit piiruadugi suatto, sanou Tatjana.
Kyläläzet huogavutah rannal
Tolmačun kyliä tietäh mustis kylylöis, kuduat seizotah riävys joven rannal. Jogahizel perehel on oma kylyine.
Jevgenii Fedotov on eläkkehel. Enne häi ruadoi Tverin raududoroguzavodal. Jevgenii suvaiččou kyläs eläjes kalastua da lämmittiä kylyy.
– Kävymmö kylyh tavan mugah kerran nedälis, kezäl puaksumbah. Sit konzu kylbijes hiestyt, hyvä on mennä kezoile, sanou Jevgenii.
Jevgenii on pahas mieles sit, gu kyläs ei tävvy ruadopaikkoi. Äijät ajellah Moskovah ruadoh, erähile harvoile on löydynyh meččyruaduo lähembä.
– Enne kyläs oli suuri sovhouzu, kus oli äijy ruaduo, enimite kylvön da sualehenkerävön aigua.
Luve sežo