Njuike sisdoaluide
Artikkeli on yli 6 vuotta vanha

Sämipárnááh iä finnii tuárvi ravviittâhpalvâlusâid jieijâs eenikielân

Párnái kielâliih vädisvuođah sättih pääcciđ ravviittuvvâst huámmášhánnáá, ko sämikielâg párnái várás ij lah heiviittum sämikielâg tutkâmušmaterial.

Eljas Niskanen

Maaŋgâ sämipárnáá vanhimeh láá huámášâm, ete puáhtá leđe máhđuttem finniđ párnái ravviittâhpalvâlusâid párnáá jieijâs eenikielân.

Aanaarlâš Varpu Falck muštâl mon vaigâd ääši lâi orniđ suu nieidâžân.

– Ijhân tot lamaš ollágin oovtâkiärdánis äšši, ete mun pivdim vistig taggaar anarâškielâg ravviittâhääigi, já vistig tot vástádâs lâi, ete tot ij lah tääbbin sämikuávlust máhđulâš.

Falck ferttij ráđádâllâđ kuhháá ovdil ko finnii nieidâs várás anarâškielâg tuulhâgin fáárun ravviittâhân.

Lene-tutkâmuš ij lah heiviittum sämikieláid já kulttuurân

Suomâst puoh 2,5-6-ihásiih párnááh uásálisteh párnái ravviittuvvâst nuuvt kočodum Lene-tutkâmušân, mast ohtân ulmen lii tutkâđ láá-uv párnáást kielâliih vädisvuođah.

Lene-Tutkâmuš ij lah heiviittum sämikieláid ige kulttuurân. Tot taha vaigâdin árvuštâllâđ lyetittetteeht sämipárnáá kielâlii ovdánem.

Falck nieidâ lii uásálistâm Lene-tutkâmušân.

– Suu várás lâi tulkkâ tobbeen fáárust já sun jurgâlij njuolgist suomâkielâst sämikielân taid maid sun koolgâi tobbeen porgâđ, Falck muštâl.

Tutkâmušâst párnážân ovdâmerkkân čáittojeh koveh, moid láá väljejum tagareh ääših, moi suomâkielâg noomah sulâstitteh mottoomnáál nubijdis. Tipšoo čielgee párnážân moh aašijd kooveest láá. Talle totkeh iärut-uvks páárnáš taid nubijnis kielâlii tääsist.

– Tobbeen lijjii suomâkielân tagareh säneh ko “auto”, “ankka” ja “aurinko”. Talle ko taid njuolgist jurgâlah sämikielân te ijhân tast šoodâ siämmáálágán. Kale tot kolgâččij leđe taggaar tutkâmuš mii tuáimá nomâlâssân sämikielân, Falck iätá.

“Loppâpuáđus ij lah hiäivulâš já tuhhiittettee”

Sämitige saavâjođetteijei vanhimij huolâ lii uápis.

– Tuotâtile lii ete sämipárnááh iä lah oovtâviärdásâš tiileest Suomâ párnáiguin ravviittâhpalvâlusâin, iätá Tiina Sanila-Aikio.

Sanila-Aikio ana meid Lene-tutkâmuš heiviittem sämipárnái tárboid tehálâžžân mut mieđeet, ete Sämitigge ij lah porgâmin aššijn eidu tääl.

– Tot kulá Sosiaal- já tiervâšvuođâministeriö suárgán. Tiäđust-uv jis lii oovtkielâg páárnáš já kolgâččij suomâkielâg ravviittuvvâst eelliđ, te tot loppâpuáđushân ij lah hiäivulâš já tuhhiittettee. Sämitigge ij lah taan ääigi porgâmin tain aššijn, mut taat lii uáli šiev konkreetlâš äšši mii lii tääl puáttâm oovdân, mon mij pyehtip meid tuálvuđ ovdâskulij, Sanila-Aikio iätá.

Falck äddee, ete ravviittuvvâst ulmuuh pargeh maid pasteh, mut liijká sun ferttee smiettâđ jieijâs nieidii já tom lâi-uvks tutkâmušâst mihheen aavhijd.

– Jiem osko. Vaidâlettee kale, sun šuáhkád.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Saavâjođetteijen tuáimá tääl Jarmo Katajamaa. Sun uáiná seervist pyeri puátteevuođâ.

Sámediggi bovdii Kanáda ambassadevra Jeanette Stovel galledit Sámi. Son lea dán vahkus beassan oahpásmuvvat sámeáššiide ja oaidná ovttasbarggu eamiálbmogiid gaskkas šattolažžan.

Válgachatii bohte oktiibuot badjel 300 kommeantta. Válgachat-ságastallan lágiduvvui maŋŋebárgga eahkes neahtas.