Njuike sisdoaluide

Kuvddâl podcaast: Rosttovpââʹzz dååma – måkam leäi aazztõkpäärnai rosttov?

Rosttov lij määŋgid päärnaid eeʹjj šuurmõs da tääʹrǩmõs prääʹzniǩ. Lij-a rosttovpõõʹzzi miârktõs leämmaž võl šuurab tõid sääʹmpäärnaid, kook jälste aazztõõǥǥâst jie-ǥa piâssâm domoi juõʹǩǩ peeiʹv?

Aimo Aikio ja Pekka Fofonoff.
Aimo Aikio da Pekka Fofonoff jälste aazztõõǥǥâst 1960- da 1970-lååǥǥain. Govva: Linda Tammela / Yle, Anja Kaarret / Yle
Suvi-Tuuli Fofonoff

Škoouläiʹǧǧ miârkkšõõvi vääinai mâŋŋa šõddâm sääʹmpäärnaid aazztõõǥǥâst jälstummuž da âʹǩǩõõššmõõžž domoi. Håʹt aazztõõǥǥin jälste jiânnai päärna, õhttnažvuõtt leäi toobdâs tobddmõš mäŋggsid. Musikkneǩ Aimo Aikio jälsti päärnžen aazztõõǥǥâst Kammsest, Aanrest da Âʹvvlest.

– Leäi nåkam õhttnaž toobd pâi, ku leäi tõt peiʹvv, ku feʹrttji mõõnnâd škoouʹle.

Aikio lij tuejjääm laulli aazztõkääiʹjes pirr. Laulli nõmm Feʹrttai vueʹlǧǧed, feʹrttai piʹrǧǧeed lij laiʹnnʼjum Minna Rasmuuzz seämmanõmmsaž tuʹtǩǩeemartikkeeʹlest, kååʹtt ǩiõttʼtââll sääʹmpäärnai jieʹllem lääʹdd aazztõõǥǥin 1950- da 1960-lååǥǥain.

– Kâʹl mon ååskam, što tõt lij vaikktam muu jieʹllma. Kuʹǩes ääiʹj pâʹsspeeiʹv leʹjje vaiʹǧǧes peeiʹv, ku õõlǥi mõõnnâd aazztõʹǩǩe, mušttal Aikio.

Aazztõkäiʹǧǧ leäi täujja vaiggääb tõid sääʹmpäärnaid, kook jie silttääm lääʹddǩiõl, ku sij alttee škooul. Aikio dommǩiõll leäi lääʹddǩiõll da son mättõõli puärrsees jieʹnnǩiõlid vuõrâsooumžen.

– Mon kuʹllem, ku eʹčč mainsti aanrõšǩiõl da jeäʹnn sääʹmǩiõl, leâša jie ni kuäʹss mainstam tõid miʹjjid.

Sääʹmpäärnai aazztõkäiʹǧǧ aaʹlji 1940-lååǥǥast da piiʹšti 1990-lååǥǥ räjja. Aikio jälsti aazztõõǥǥâst 1970-lååǥǥast. Son jieʹli dååma juõʹǩǩ neäʹttel-loopp.

– Tõʹst šõõddi šiõǥǥ miõll, ku pieʹssem domoi da jeäʹnn leäi leiʹbbjam viõʹlǧǧesleeiʹb.

Aimo Aikio istuu kitara kädessä graffitiseinää vasten.
Aimo Aikio tuejjad aanrõš- da sääʹmǩiõllsaž musiikk suu ǩiõččlâsttmõõžži pirr. Govva: Mari Gauriloff

Rosttovpââʹzz leʹjje-i Aikio miõlâst pueʹrmõõzz, ku vuäǯǯai leeʹd dååma da poorrâd viõʹlǧǧesleeiʹb.

– Teâđast rosttovsǩiâŋk še leʹjje vääžnai, da jueʹlǧǧpällpåʹrddsiõrr.

Pueʹrmõs rosttovsǩiâŋkk leäi radio

Pekka Fofonoff jälsti aazztõõǥǥâst 1960-lååǥǥast Čeʹvetjääuʹrest, Päärtõõǥǥâst da Aanrest. Suu dååma mainsteš sääʹmǩiõl, leâša son leäi mättjam še siõmmna lääʹddǩiõl ouddâl ku mõõni škoouʹle.

– Mon siltteem juʹn siõmmna lääddas mainsted. Määŋgas jie silttääm ni vooʹps lääddas.

Ǩeeuʹsummuš da viõkkväʹldd leʹjje aazztõkškooulin takai di sääʹmpäärnaid ǩeeuʹseeš jäänmõsân. Ǩeeuʹseei leʹjje lääʹdd päärnai lââʹssen jeeʹres sääʹmjoouki päärna da måtmešt še uʹčteeʹl.

Škoouläiʹǧǧ ij leämmaž hiâlpp Fofonoʹffe. Son leäi jeättõõvvâm puk ääiʹj da jiânnai meädda škooulâst.

– Kâʹl-han mon leʹjjem käinnaš, ku leʹjjem možât pukin jäänmõsân ǩeeuʹsuum.

Mies istuu radio edessään pöydällä.
Pekka Fofonooff päʹrnnpoodd ij leämmaž liâdgg da pättar-radio leäi suu pueʹrmõs rosttovsǩiâŋkk. Govva: Janica Gauriloff

Fofonoff piâzzi domoi neäʹttel-looppi, leâša lååʹpp-peeiʹv leʹjje uuʹccben ku ânnʼjõžääiʹj.

– Sueʹvet-i leäi škooul, de õhtt peiʹvv pâi leäi nåkam.

Rosttov ij leämmaž Fofonooff päʹrnnpoodd nuʹt jõnn prääʹzniǩ ku ååʹn. Rosttoväiʹǧǧ leäi miâlggâd seämmanallšem ku arggjieʹllem.

– Teʹl-han säʹmmla leʹjje ortodooks, jie jiânnai tõn ni âânnam. Jie leämmaž ni kaaup ij-ǥa ni mâid vuäʹstted.

Rosttovsǩiâŋk leʹjje hääʹrv Fofonooff päʹrnnpoodd. Suu pueʹrmõs rosttovmoštt lij, ku jeäʹnnes leäi tuâjast Ruõšš beäʹlnn da vueʹsti suʹnne pättar-radio.

– Teʹl ij leämmaž televisio, de radio kuvddled piâzzi, ruâkkas Fofonoff.

Lââʹzz sääʹmǩiõllsaž ođđsid vuäitak ǩiõččâd Yle Ođđâz-seeidast da kuvddled Nuõrttsäämas-seeidast Yle Areenast.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia