Njuike sisdoaluide

Ođđa oanehisráidu muitala nuorra sámenissona etnostreassas komediija bokte – giehtačálli: ”Álo ii dárbbaš leat buot áššiin nu supersápmelaš”

Inarin disko -ráiddus leat golbma oasi. Ráiddu sáhttá geahččat dušše fal Yle areenastories -instagramsiiddus.

Hilda Länsman pitää puhelinta kädessään Inarin disko -kuvauksista lumisessa maisemassa. Taustalla näkyy sininen teltta ja kaksi ihmistä.
Unna gilis orrun buktá muhtumin hástalusaid, go festii galgá beassat. Hildá Länsman Inarin disko -ráiddu govvemiin. Govva: Sahin Cengiz
Marianne Ketola

Yle areenastories -instagramsiiddus leat almmustahttán oanehašfilbmaráiddu Inarin Disko, mas gieđahallet sámi servošis oahpes fenomena, etnostreassa.

Ráiddus Hildá Länsman neaktá Inggá, guhte geahččala ovttas olbmáidisguin Sunnain (Sáárákáisá Seurujärvi) ja Eliasiin (Antti Heinonen) beassat Ohcejogas Anárii diskoi. Ingá stresse giela seailumis ja das maid fuolkkit su birra jurddašit.

Ráiddu leaba giehtačállán ja bagadallan Eira-Teresá Joret Mariánná, Marjaana Auranen ja Sahin Chengiz. Soai háliideaba gieđahallat ášši komediija bokte, go sámefáttát gieđahallojuvvojit dábálaččat hui duođalaččat ja lossadit.

Inarin Disko -oanehisráiddu lea vejolaš geahččat dušše Yle areenastories -instagramsiiddus (siirryt toiseen palveluun). Ráiddus leat golbma oasi.

Dovddus artista lei vuosttas geardde neaktimin

Áŋŋeliin dovddus Ursula Länsman neaktá ráiddus Iŋggá eatni, gii sávvá nieiddas ráhkadit mánáid. Länsman ii leat ovdal neaktán mange ráiddus dahje filmmas.

– Galhan dat lea ovtta láhkai neavttár go lea artista. Ithan don leat áibba juste go don ieš dalle go leat lávddi alde, johtimin daike jearahallamiin, álohan dat boahtá muhtunlágan rolla olbmuide, smiehtada Länsman.

Su mielas lei suohtas vásáhus neaktit Inarin disko -ráiddus.

– Hávskes bealli dan ráiddus lea dat, ahte muhtun vánhemat háliidit, ahte mánát lassánit vai bohtet dat mánáidmánát, ahte áhkuide ja ádjáide boahtá eambbo árvu, go sis leat mánáidmánát.

Son sávváge eandalit daid áhkuid, ádjáid ja váhnemiid geahččat ráiddu, geat vurdet daid áhkkubiid ja áddjubiid.

Oanehisráiddu idea vuođđun leat giehtačálli iežas vásáhusat

Giehtačálli ja buvttadeaddji Marjaana Auranen muitala, ahte jurdda ráidui vulggii das, go son lei humadan Hildá Länsmaniin das, mo lea eallit nuorran davvin, go diskoige sáhttá lea mátki badjel čuohte kilomehtera.

– Das vulggii dat vuođđojurdda, ja go Hilddás lea Vildá-joavkkuin dan nammasaš bihttá go Utsjoki-disco, nu namma bođii dan bakte.

Auranen muitala, ahte son lea ieš šaddan heaibut ráiddu temáiguin, dego áhpehisvuohta, go sogahan galggalii joatkit ja kultuvrra doallat badjin. Dalle dát jurdagat deive oktii.

– Ráidduid lea suohtas dahkat, dat lea dakkár kreatiiva bargu. Dat addá olu, muhto álot, go gieđahallá iežas traumaid, nu leahan dat lossat, vaikko leage komediija.

Ráiddu govvejedje Ohcejogas, ja dasa manai áigi badjelaš vahkku. Govvemiid šadde sirdit korona dihte guokte háve.

Auranen sávvá, ahte ráiddu gehččet nuorat davvin juo dan dihte, go dat gieđahallá dan streassa, mii boahtá giela ja kultuvrra seailluheamis.

– Álo ii dárbbaš leat buot áššiin nu supersápmelaš, jeđđe Auranen.

Son sávvá maiddái, ahte suopmelaččat ipmirdit ja oidnet, ahte dákkár čuolmmat leat, go gullá unnit etnalaš jovkui.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia