1. Tuâlʼjõž saaʹmi leeuʹdin da Ukraina meermusikk-käpplõõǥǥâst Euroviisuin lie jiânnai seämmanallšemvuõđ
Eeʹjj 2022 jäänmõsân lokkum sääʹmǩiõllsaž artikkeeʹlest mij mušttlim, što Kautokeinost jälsteei čuäjtõõlli Egil Keskitalo leäi vuâmmšam, što Ukraina Eurovision-laaulǩeâlb käpplõõǥǥ da saaʹmi vuäʹmm leeuʹd kõõskâst lij seämmanallšem melodia. Ukraina Kalush-bääʹnd Stefania-nõmmsaž käpplõk vuõiʹti laaulǩeâlb.
2. Jiijjâz sääʹmpihttâz leämmaž mättʼtõõđji niõǥǥõssân juʹn kuuʹǩǩ – tän neäʹttel prääzkje nuʹtt sääʹmǩiõl mättjummuž ko še sääʹmidentiteeʹtt
Sääʹm škooultemkõõskõõzz sääʹmǩiõl da kulttuur liinj mättʼtõõtti Kari Chan leäi vueʹssmannust ǩiõllharjjtõõll’jen Yle Sääʹmest da ǩeeʹrjti artikkeeʹl mättʼtõõttâmliinjâs sääʹmpiiutâskuursâst, koʹst suu kursstaaurõõžž kuårru jiõccseez sääʹmpihttsid Heidi Gaurilooff mättʼtõõzzâst.
3. Sääʹmneezzan raʹjje ǩeeʹrj sääʹmkaʹdreeʹlest nuʹtt, što juõʹǩǩkaž vuäitt tõn mättõõllâd
Kuälmad jäänmõsân oummui miõlid taʹnni ǩieʹzzi artikkel Čeʹvetjääuʹr sääʹmkaʹdrel -ǩeeʹrjest, koʹst lie vuäʹppõõzz kaʹdreeʹl siõrrma nuʹt snimldõõǥǥi- ko še teeʹkstivuiʹm. Mari Gaurilooff, Minna Moshnikooff da Sari Saxhoolm raajjâm lääʹddǩiõllsaž ǩeʹrjj iʹlmstõõvi säʹmmlai meersažpeeiʹv.
4. Ǩieʹsskueʹss Mauno Feodoroff lij jååttam jieʹllem ääiʹj, leâša rääʹǩǩesvuõtt šâddpäikka ǩeäss pâi Čeʹvetjäurra
Yle Sääʹm Ǩieʹsskueʹss-prograammâst tobddõʹtteš Mauno Feodorooffin, kååʹtt vuõʹlji nuõrrân Čeʹvetjääuʹrest Taʹrre tuâj diõtt. Ååʹn son jäälast Âʹvvlest da niõǥǥtââll Čeʹvetjäurra mäccmõõžžâst.
5. Jeʹvida-fiiʹlm fiʹlmmjem lij leämmaž jiiʹjjesnallšem ǩiõččlâsttmõš Heini Wessliiʹne da Matleena Fofonoʹffe – vuõssjeäʹǩǩääž lij puõʹtti ǩiiđ
Ohjjeei Katja Gaurilooff da suu Jeʹvida-fiiʹlm pirr iʹlmstõʹvveš määŋg ođđâz eeʹjj 2022. Tõin jäänmõsân lokkum viiǥǥi lookkjid fiʹlmmjempäikka Čeʹvetjäurra, koʹst Matleena Fofonoff da Heini Wesslin mainste ǩiõččlâsttmõõžžeez pirr fiiʹlm čuäjtõõllʼjen.
6. Säiʹmm pohtt määusteʹmes sääʹmkulttuur šõddmõõžžid Porotila Sanilaaʹje da Äʹvv-muʹzeeja tän neäʹttel
Čõhččmannust Porotila Sanilast da Äʹvv-muʹzeeʹjest leʹjje määusteʹmes sääʹmkulttuur šõddmõõžž, koid jäʹrjsti Säiʹmm. Projeʹkttkoordinaattor Tuuli Malla mušttli šõddmõõžžin, koi teeʹmmen leʹjje ǩiõtt-tuâj da Peäccam vuuʹd historia.
7. Sääʹmǩiõllsaž ǩiõllmätt’temapplikaatio lij Inge Arvolaaʹje vuõssmõs läuʹǩǩ mättõõllâd nuõrttsääʹmǩiõl – tåʹlǩ applikaatio iʹlla kuuitâǥ nokk
Eeʹjj 2022 iʹlmstõõvi sääʹmǩiõllsaž New Amigos -mobiilapplikaatio, koin njauddâmneǩ Inge Arvola piâzzi vuõss vuâra mättõõllâd sooǥǥâs ǩiõl, koon vueʹǩǩ Taar beäʹlnn lij ǩeähn. Applikaatio leäi vuõssmõs läuʹǩǩ ǩiõlljeälltummšest Taarâst.
8. Kuvddâl jiõn: Aimo Aikio lij määŋgpeällsaž musikkneǩ da hybriid-säʹmmlaž
Musikkneǩ Aimo Aikio lij eeʹjjes beäʹlnn aanarsäʹmmlaž da jieʹnnes beäʹlnn nuõrttsäʹmmlaž. Son soiʹttai Tero Harjuin Čaʹppesrääʹstes- da Kootkmiõhtt-bääʹndin, kook tuejjee sääʹmǩiõllsaž musiikk.
9. Risttmättleeirast tobdstõõđât ortodookslaž äʹrbbvuõđid – leirrnekka lij vääžnai teivvad ođđ taaurõõžžid "Leäm siõmmna ääʹvääm muu ǩiõččmõõžž mij åskldõõǥǥâst"
Ǩieʹssmannust piâzzim jieʹlled Lappi ortodookslaž seäʹbrrkååʹdd risttmättleeirast Njeäʹllmest. Nellj nuõr Âʹvvlest da Ruäʹvnjaarǥâst leʹjje kripari -leeirast mättõõllmen ortodookslaž äʹrbbvuõđid da mättʼtõõzzid.
10. Kia Olin lij ođđ sääʹmǩiõl uʹčteeʹl – alttad mättʼted Sääʹm škooultemkõõskõõzz da Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz virtuaalkuursin
Kia Olin alttii påʹrǧǧmannust tuâjas sääʹmǩiõl uʹčteeʹlen Sääʹm škooultemkõõskõõzz virtuaalkuursin da Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzzâst. Son lij šõddâm Nurmijärvist da puõʹđi 10 eeʹjj mââiårra tuâj mieʹldd Aanra, koʹst son mättʼtõõđi vuõššân tâʹvvsääʹmǩiõl da tõn mâŋŋa nuõrttsääʹmǩiõl.
Lââʹzz sääʹmǩiõllsaž ođđsid vuäitak ǩiõččâd Yle Ođđâz-seeidast da kuvddled Nuõrttsäämas-seeidast Yle Areenast.