Riekteministtar Anna-Maja Henriksson finai Anáris ikte maŋŋebárgga galledeamen Sámedikki. Henriksson deaivvadii Sámedikki ságadoalliiguin, Nuortalaččaid siidačoahkkima ovddasteaddji Veikko Feodoroffiin, duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna komissáraiguin ja čállingottiin, ja vel psykososiála doarjjaovttadat Uvjja jođiheaddjiin.
Ságastallamiin bođii ovdan, ahte soabadallan dárbbaša gullamiidda eanet áiggi bargat vuđolaččat ja fuolalaččat, ja ahte sii beasašedje joatkit barggu vel jagiid 2024 ja 2025.
Duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna ságadoalli Hannele Pokka jáhkká guovtti jagi lasseáiggi ollašuvvat. Dalle komišuvnnas livččii bures áigi gullat olbmuid, diŋgot čielggademiid ja čállit raportta.
– De vel dat buot stuorámus rahčamuš livččii dat, mo dás duohko čuovvovaš muttus fidnet suopmelaš servodaga čatnasit raportta evttohusaide.
Pokka sávváge, ahte politihkkárat válddášedje komišuvnna boahttevaš raportta evttohusaid duođalaččat.
– Amas geavvat nu, ahte dat báhcá dušše raportan, mas mii ovdanbuktit buriid doaimmaid, muhto mihkkige ii dáhpáhuva, Pokka dadjá.
Riekteministtar Henriksson lohká ságastallamiin boahtán čielgasit ovdan, ahte livččii hástalus geargat buot komišuvdnii čujuhuvvon bargguiguin dán jagi bealde.
– Soaitá dárbbašuvvon lasseáigi dasa. Deháleamos lea dál dat, ahte bastit bargat vuđolaš barggu. Lea buohkaid ovdu, ahte bargui juolluduvvo doarvái áigi vai šaddá dakkár luohttámuš, maid dát proseassa ánssáša, Henriksson oaivvilda.
Duohtavuođa- ja soabadankomišuvdna lea dál álggahan álbmotgullamiid. Komišuvnna ságadoalli árvala ovtta jagi illá reahkkát gullamiid čađaheapmái. Son oaivvilda, ahte gullamiidda ferte várret dan áiggi, maid dat ánssášit.
– Ii ná duođalaš hárjehusain go soabadallamiin sáhte hohpohallat. Norgga bealde soabadallan válddii vihtta jagi, gal miige dárbbašat eanet go ovtta. Ovddit jahki manai iešguđetlágan kriissaide ja eretcealkimiidda, Pokka fuomášuhttá.
Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso dadjá, ahte sii leat beassan ságastallat riekteministariin áigeguovdilis áššiin, earret eará Sámedikki resursadilis. Juuso lea ovtta oaivilis komišuvnnain das, ahte soabadallan dárbbaša lasseáiggi.