Sámi álbmotbeaivi lahkona ja miehtá Sámi leat iešguđetlágan doalut. Boradeapmi, gáfestallan ja konsearttat, gos beassá ovttastallat. Gáresavvonlaš Inga Elisa Påve Idivuoma lea lágideamen álbmotbeaidoaluid, ja Sámi álbmotbeaivi mearkkaša hui olu sutnje. Son lea dan sohkabuolvvas, mii lea šaddan bajáš Sámi álbmotbeivviin mánnávuođa rájis ja sutnje dat lea árbevierru.
– Munnje lea hui dehálaš, ahte mu iežan mánát ohpet dan árbevieru, muitala Påve Idivuoma.
Påve Idivuoma dovdá, ahte mis leat nu olu negatiiva dáhpáhusat sámiin. Dán áigge ovdamearkka dihte rasisma váivvida ja buktá heajos dovddu. Álbmotbeaivi addá goit vejolašvuođa illui.
– Dat sámiid álbmotbeaivi lea dakkár beaivi, go mii beassat illudit ja beassat deaivvadit ja eat dárbbaš jurddahit daid váivves áššiid, dadjá Påve Idivuoma.
Sámi veagaid searvvi doaibma álggii dan jagi go koronapandemia bođii. Juste dalle sii eai ordnen maidege, muhto de nuppi jagi ordnejedje digitálastreema. Diibmá dolle maid unna doaluid. Dát lea vuosttas jahki go lea dábálaš lágideapmi. Vuordámušat leat, ahte olbmot leat duđavažžat.
– Mii beassat bálvalit sápmelaččaid min guovllus ja eará olbmuid maid, geat háliidit ávvudit Sámi álbmotbeaivvi, dadjá Påve Idivuoma.
Ulbmilin dain doaluin lea, ahte gávdno čoahkkánanbáiki Gáresavvona sápmelaččaide sihke Ruoŧa ja Suoma bealde. Påve Idivuoma muitala, ahte nu guhkágo son lea orron Gáresavvonis, rádji lea dovdon, eaige sápmelaččat guovtte beal ráji deaivva. Searvi álggahii dan dihte vai čohkket sámiid ovtta sadjái.
Doaluid ordnejit eahkes, go álbmotbeaivi lea árgan vai olbmot besset boahtit. Doppe lea boradeapmi ja gáfestallan. Maiddái musihkkár Emil Karlsen boahtá ovdanbuktit. Doaluide lea hui stuora beroštupmi, go badjel čuođi olbmo leat dieđihan ahte leat boahtime.
Álbmotbeaioaluid ordnet maiddái dáin giliin ja gávpogiin
Sámi álbmotbeaivvi ávvudit miehtá Sámi ja olles Suoma. Doalut leat nu unna sámegilážiin go stuorát gávpogiinge.
Ovdamearkka dihte Ohcejogas leat eahketdoalut. Doppe boradit árbevirolaš biepmuid bohccobierggu, gumposiid ja áđđamiid, de vel návddašit konsearttas.
Gáregasnjárggas ávvudit Gáregasnjargga kapeallas. Sohkkabuolvvaid ovttastallamiin gáfestallet ja boradit.
Heahtás fas ávvudit álbmotbeaivvi Luovatupas.
Anáris sámemusea ja luondduguovddáš Siiddas ja restoráŋŋa Sarrihis ávvudit moadde jagi bottu maŋŋá sámi álbmotbeaivvi. Ávvubeaivve Siiddas leat rabas uvssat ja nuvttá sisabeassan čájáhusaide.
Oaivegávpot Helssegis álget ávvudit álbmotbeaivvi juo iđđedis, go Pasila vuođđoskuvlla mánát gesset leavgga guovddášgirjeráju Oodi šiljus ovcci áigge.
Helssegis maiddái deaivvadit álbmotbeaivvi gudnin Kansalaistoris diibmu 16, go sámediggelága doarjjajoavku ordne dáhpáhusa. Dalle báikki alde lea earret eará juoigi Wimme Saari. Yle Sápmi sádde njuolggosáddaga báikki alde.
Tamperes ávvudit álbmotbeaivvi, go Ruoŧabeal sámeartista Katarina Barruk boahtá G livelabai čuojahit.
Roavenjárggas ávvudit Petsamosáles, gos boradit ja servvoštallat.