Anár gieldda njunnošiid cealkámuš sámediggeláhkaevttohusas vuođđoláhkaváljagoddái lea hirpmástuhttán olbmuid earret eará sosiála medias.
Cealkámušas oaivvildit (siirryt toiseen palveluun), ahte buot sámeguovllu ássit galggašedje oažžut seammalágan rivttiid, iige sámiid rivttiid leat dárbu vuhtiiváldit sierra. Cealkámušas buktet maiddái ovdan vašširihkkosiid olmmošjoavkkuid gaskkas, jus sámiid rievttit nannejuvvojit.
Cealkámuša leat vuolláičállán ođđa gielddahoavda Tommi Kasurinen ja teknihkalaš hoavda Arto Leppälä, guhte lea báhcimin ealáhahkii. Kasurinen muitala vuolláičállán cealkámuša virggis beales, ja ahte son luohttá Leppälä oainnuide áššis.
Cealkámuša eai leat gieđahallan gielddaráđđehusas, muhto gielddastivra lea ožžon cealkámuša kommenterenláhkái ovdal dan doalvuma váljagoddái. Oktage ii goittot kommenteren cealkámuša. Gielddastivra lea čoahkkimisttis merken ášši diehtun virgeoapmáhašmearrádusaid oktavuođas.
Leppälä oaivila mielde gielddas ballet eanemus das, ahte Sámedikki váikkuhanvejolašvuođat eanangeavahanáššiin šaddet menddo stuorisin. Cealkámušas kritiserejit erenomážit ovccát paragráfa, mii guoská ráđđádallangeatnegasvuhtii Sámedikkiin.
Cealkámuša atnet sápmelašvuostásažžan
Cealkámuš lea ságastahttán dáid beivviid eandalitge sosiála medias. Cealkámuša leat lohkan sápmelašvuostásažžan, ja dan atnet heahpatlažžan earret eará vašširihkkosiid áitaga govvideamis.
Gielda veardida cealkámušas dili juoba Arabiriikkaid veahkaváldedillái. Dasa lassin eamiálbmotrivttiid eai cealkámušas namut.
Gieldda meannudeapmi áššiin leage imaštahttán olbmuid.
Leppälä bealistis ákkastallá oainnuidis dainna, ahte lea fuolas sierraárvosašvuođas.
– Dat ii oidno, muhto das hállet ja ballet. Dán ságastallama ráfáiduhttimii gielda evttoha dasa ovttasbargogeatnegasvuođa lassin sierra lága sámiid ruovttuguovllus. Dat nammahan sáhttá leat mii nu earáge.
Su oaivila mielde ”sámekultuvra ásahivččii rámmaid láhkaásaheapmái ja láhttenvieruide”, mat guoskkašedje buohkaide. Son veardida ášši Ålándda dillái, gos leat sierra lágat bivdui ja guolásteapmái.
– Nappo báikkálaš sáhttá bivdit seamma joga fuolakeahttá das, guđe čerdii gullá, Leppälä lohká.
Váldostivrra ja Sámedikki várreságadoalli: ” Heivemeahttun buohtastahttimat”
Anára gielddastivrra nubbi várreságadoalli ja Sámedikki várreságadoalli Anni Koivisto oaivvilda, ahte cealkámuša vuođđun leat boasttodieđut ja ovdagáttut.
Koivisto dadjá, ahte cealkámuš addá morašlaš gova das, ahte maid sápmelaččaid birra jurddašit.
– Cealkámušas leat ovdanbuktán heivemeahttun buohtastahttimiid ja áitagiid. Šadden gal morašlažžan dán geažil, dadjá Koivisto.
Koivisto šálloša, go ášši lea mannan ná ja son sávváge, ahte dan basttášii vel divvut.
– Sávan, ahte boahttevuođas sáhtašii giddet eanet fuopmášumi dasa, ahte go lea sáhka sámeáššiin, ahte muitalit fáktadieđuid ja geahččalit geahpedit ruossalasvuođaid. Go dat gal lea áibbas dárbbašmeahttun, Koivisto dadjá.
Riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagoddi lei bivdán Anár gielddas čálalaš áššedovdicealkámuša ráđđehusa evttohusas ođđa sámediggeláhkan.
Anára gieldda 7 000 ássis vádjit goalmmátoassi leat sápmelaččat.
Beaiváduvvon 3.2.2023 dii. 17.27: Dárkilmahttojuvvon diehtu das, mo áššiin leat meannudan gielddastivrras.