Vádjit 200 ovddeš ja dálá Anára gieldda ássi leat vuolláičállán bealiváldima, mas sii gáibidit Anára gieldda cealkit iežas eret gieldda sámediggeláhkaevttohusa guoski cealkámušas. Bealiváldimis ovdamearkka dihte dáddjojuvvo, ahte vuođđoláhkaváljagoddái čujuhuvvon cealkámuš lea rahpasit vašálaš sámiid vuostá.
Yle muitalii mannan vahkus, ahte Anár gieldda njunnožiid cealkámuš sámediggeláhkaevttohusas vuođđoláhkaváljagoddái lea ožžon garra kritihka.
Anára gieldda cealkámušas oaivvildedje, ahte buot sámeguovllu ássit galggašedje oažžut seammalágan rivttiid, iige sámiid rivttiid leat dárbu vuhtiiváldit sierra. Gielda maid ballá vašširihkkosiid sierra olmmošjoavkkuid gaskkas, jus sámiid rievttit nannejuvvojit.
Bealiváldima vuolláičállit nannejit, ahte gieldda cealkámuš ii ovddas, iige sáhte ovddastit gieldalaččaid oainnu áššis.
Ovdamearkka dihte dáid čuoččuhusaide leat gieldalaččaid bealiváldimis čujuhan. Bealiváldimis čállojuvvo, ahte Anára gieldda cealkámušas sáhttá fidnet dakkár gova, ahte gielda háliida oalát duššindahkat sámiid rivttiid eamiálbmogin ja assimileret gielddas orru sápmelaččaid guovllu eará olbmuiguin.
Bealiváldit oaivvildit, ahte lea juobe uhkideaddji, go gieldda virggálaš cealkámušas hállojuvvo veahkaválddis. Gielda veardidii cealkámušastis Anára dili juobe Arabiriikkaid veahkaváldedillái.
Anár gieldda ássiin goalmmátoassi leat sápmelaččat. Bealiváldimis lohketge, ahte máŋggat olbmot leat dovdan ja vásihan dorvvuhisvuođa gieldda cealkámuša almmustahttima maŋŋá.
Anni-Helena Ruotsala muitala gieldda olbmuid bealiváldimis Anja Kaarret jearahallamis:
Huotari: ”Cealkámušas boahtá ovdan buot gieldalaččaid oaidnu”
Gieldda cealkámuša leigga vuolláičállán gielddahoavda Tommi Kasurinen ja teknihkalaš hoavda Arto Leppälä. Gielddahoavda Tommi Kasurinen ii asttan kommenteret ášši Ylei. Kasurinen muitalii mannan vahkus, ahte son lea vuolláičállán cealkámuša virggis beales, ja ahte son luohttá Leppälä oainnuide áššis. Leppälä fas ákkastalai oainnus dáinna, ahte olbmot eai leat ovttaveardásaččat.
Gielddaráđđehusa ságadoalli Jari Huotari dadjá, ahte gieldda cealkámušas boahtá ovdan buot gieldalaččaid oaidnu.
– Jus dán cealkámušas mii nu lea sámiid vuostá, de dan ferte gal geahččat hui stuorra stuoridanláse čađa, dadjá Huotari.
Huotari deattuha, ahte cealkámuša válmmaštallanbargui leat virgeolbmuid lassin oassálastán maid gielddaráđđehusa ságadoallit. Maiddái gielddaráđđehus ja váldostivrra ságadoallit leat ožžon vejolašvuođa buktit iežaset oainnu ovdan cealkámuša hábmema oktavuođas.
– Eat ožžon ovttage cuigema dahje kommeantta. Dan vuođul dát leage gielddaráđđehusa oaidnu, dadjá Huotari.
Huotari mielde Anára gielddas lea goit buorre geahčadit ja smiehtadit, ahte livččiigo cealkámuša sisdoalu sáhttán buktin ovdan eará láhkai, go dat lea dagahan nu garra stoarpma. Vuolláičálliid dahkan álbmotálgaga gielda gieđahallá gielddaráđđehusas.
– Dieđusge mii áigut ságastallat earret eará Sámedikki ságadoalliin dán ášši birra ja háliidit njulget dákkár boasttoipmárdusaid. Sávan, ahte dál dilli ráfošii, dadjá Jari Huotari.
Doaimmaheaddji Suvi-Tuuli Fofonoff jearahallá Jari Huotari gieldda cealkámuša birra: