Eai sápmelaččat duoji haga iige duodji sápmelaččaid haga. Oulu universitehta sámegiela ja -kultuvrra studeantasearvi Gieku bovdii mannan vahkus studeanttaid ovttastallat dujiiguin.
Duodjekaféai čoahkkanedje vuosttas geardde gaskavahkku 8.2. Gieku studeanttaidlanjas. Studeanttat ledje guhká sávvan oktasaš doaimmaid.
– Mun bohten deikke oahpásmuvvat Giekui. Oulu soaitá leat mu boahttevaš studerengávpot, muitala Sissi Jomppanen.
Son studere davvisámegiela Sámi oahpahusguovddážis.
Senja Aikio studere juo universitehtas davvisámegiela ja -kultuvrra. Son lea Gieku dáhpáhusvástideaddji.
– Dáppe leat Gieku dáláš, ovdalaš ja boahttevaš sámegiela studeanttat. Boahttevuođas galggašii várra leat stuorát sadji. Jáhkán, ahte joatkit juohke nuppi gaskavahku.
Vuosttas duodjekaféa lei bivnnut. Buohkat eai dovdan nubbi nuppi. Dujiid hagage sáhttá boahtit fárrui.
– Oahpásmuvan ođđa olbmuide go čuovun maid earát barget. Duoji bokte vásihan searvvušlašvuođa, Jomppanen muitala.
Gieku 30–40 lahtu leat sápmelaččat dahje sámegielaid ja -kultuvrra studeanttat Oulu universitehtas. Oahpuid ja studeantasearvvi atnet dehálažžan.
– Sámegielaid ja -kultuvrra studeren lea áigeguovdil ja dehálaš munnje iežan identitehta dihte, muitala Gieku ságadoalli Pihla Pulkkinen.
Ođđa olbmot leat buresboahtán studeanttaidlatnjii ja Giekui, doppe gullo reaškkas ja sámegiella. Suomagillii veahkehit daid, geat leat easkka álggahan giellaoahpuid. Muhtumin jaskkoda dassái go gii nu jearrá: maid don leatge duddjomin?