Sámediggeláhkaevttohusa gieđahallan bisánii vuođđoláhkaváljagoddái manna bearjadaga, iige dat šat ovdán riikabeivviide dán válgabajis.
Eamiálbmotrivttiid professor ja olmmoštiekteáššedovdi Martin Scheinin goit oaivvilda, ahte riikabeivviin livččii ain vejolašvuohta divvut dili ja dohkkehit lága. Muđuid ášši dagaha stuorra eahpeluohttámuša ja váikkuha sápmelaččaid ja Suoma servodaga gaskavuhtii.
– Oainnán stuorra vára, ahte Suoma stáhta ja riikabeivviid ja sápmelaččaid gaskasaš servodatsoahpamuš lea dál rihkkojuvvon. Dát sáhttá dagahit eahpeluohttámuša sámiid gaskkas Suoma politihkalaš mearrideapmái. Das leat váikkuhusat maiddái dasa, mo mediat ja Suoma olmmošvuoigatvuohtadoaibmit reagerejit. Jus dát ii divvojuvvo, dát čuohcá suopmelaš demokratiijai.
Scheinin oaivvilda, ahte vuođđoláhkaváljagoddi sáhtašii vel bures gárvet smiehttamuša dán vahkus. Ášši lea ain jođus váljagottis, go dan eai leat gomihan, deattuha Scheinin.
– Riikabeivviin livččii vejolašvuohta čoahkkanit vel boahtte vahkus, ii leat dađi stuorát áššis gažaldat. Eahpeluohttámušas šaddá stuorrá noađđi sápmelaččaid ja Suoma álbmoga gaskii, jus riikabeaivvit eai divššo iežaset barggu nu mo dat lea sápmelaččaide lohpidan, dadjá eamiálbmotrivttiid professor Martin Scheinin.
Scheinin čilge, ahte sihke juridihkalaččat ja maiddái vuođđolága geahččanguovllus riikabeaivvit bastet doaibmat dassážii, go ođđa riikabeaiáirasiid váldegirjjit leat dárkkistuvvon.
– Vuođđoláhkaváljagoddi heittii bargguin beare árrat. Riikabeivviin livččii juridihkalaččat vejolašvuohta doaibmat gitta cuoŋománu rádjai, dadjá Scheinin.
Láhkaevttohus ii soaitte ovdánit ođđasit riikabeivviide beare jođánit
Olmmošriekteáššedovdi Scheinin moaitá vuođđoláhkaváljagotti, go dat huksii alcces dakkár áigetávvala, mas vuođđoláhka áššedovdiid gulle easka guovvamánu bealle muttus.
– Vuođđoláhkaváljagoddi huksii áigetávvala nu, ahte dat beasai dahkat smiehttamuša juste dalle go lei dan plánenge. Eai livčče dárbbašuvvon galle váljagotti čoahkkima, ahte áššiin livčče geargan, dadjá Scheinin.
Vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli Johanna Ojala-Niemelä mielas barggu váttásmahtii dat, ahte láhkaevttohusas ii lean soabalašvuohta ja válgabadji lei nohkamin.
– Vuos váljagoddi fertii dikšut cealkámušáššiid ja de beasai easka eará bargguide ja smiehttamušaide, dego sámediggeláhkii vuodjut, čilge Ojala-Niemelä.
Vuođđoláhkaváljagoddi oaččui vel vahku lassiáiggi, muhto dat ii lean doarvái.
– Go oaččuimet lasi áiggi, de dasa gal eai eará váljagottiid ságadoallit lean nu mielas. Jerren vel riikabeivviid ságadoalli Matti Vanhanenis binnáš áiggi, muhto ságadolliidráđđi lei mearridan, ahte smiehttamuš galgá addojuvvot bearjadaga maŋemustá diibmu 13, dadjá Ojala-Niemelä.
Vaikko sámediggelága ovdáneapmi bisánii vuođđoláhkaváljagoddái jienaiguin 9–7, de váljagotti mielas lea dehálaš, ahte ođđa ráđđehus addá dakkaviđe boahtte válgabaji álggus sámediggelágas ođđa evttohusa.
Scheinin ii goit jáhke, ahte ášši ovdána riikabeivviide beare jođánit.
– Vuos bohtet ráđđehusráđđádallamat ja ráđđehusprográmma ferte maid hábmet. Gažaldat lea maiddái, ahte evttohago ráđđehus sámediggelága rievdadeami riikabeivviide ja makkár hámis. Evttohusaid addet riikabeivviide easka máŋggaid mánuid válggaid maŋŋá iige leat realisttalaš, ahte dan barggaše ovdal geasi, dadjá Martin Scheinin.