Davimus Suoma luondu lea máŋgasii dat báiki gosa sii háliidit, ahte sin gunaid galgá gilvit, go dan áigi boahtá. Gunaid ii sáhte gosa beare gilvit, baicce dasa ferte leat eanaeaiggáda lohpi. Stuorra oassi davimus Suoma luonddus leat stáhta eatnamat ja dalle lobi mieđiha Meahciráđđehus.
Jahkásaččat Meahciráđđehussii bohtet sullii 60 ohcamuša gunaid gilvimis Lappi lundui. Meahciráđđehusa eanangeavahanhoavda Elina Stolt mielde Meahciráđđehusas leat eanáš miehtemielalaččat dasa, ahte gunaid gilvet lundui.
– Lappis luonddubálvalusaid guovlluide, nappo eanáš álbmotmehciide ja meahcceguovlluide ja viidát čáhceguovlluide dego Anárjávri. Dohko leat maŋimus jagiid áigge ohcan jahkásaččat sullii 40 lobi gilvit gunaid. Daid lassin Meahciráđđehusa fitnodatdoaimmaid eatnamiidda moaddelogi lobi, muitala Stolt.
Muhtin báikkit goit leat gosa eai mieđit lobi gilvit gunaid: luonddusuodjalanguovlluid johtinráddjenguovlluide ja vánddardanráhkkanusaid lahkosiidda. Lundui maid ii leat lohpi cegget makkárge muitomearkkaid iige eatnamii leat lohpi hávdádit maidege.
Stolt mielde eanemus gunaid háliidit gilvit álbmotmehciide dego Pallas-Ylläs ja Urho Kekkonen álbmotmeahci guovlluide. Maŋimuš jagiid áigge gunaid gilvinlobiid mearri lea lassánan. Meahciráđđehusas eai goit oainne, ahte mearri livččii mearkkašahtti.
– Gutnamearit leat nu unnit, go jurddaša man viiddes stáhta guovllut Lappisge leat. Eat leat goit vel dovdan, ahte dat livččii moge vahágahtti.
Elina Stolt lea bargan 15 jagi eanangeavahanhoavdan ja mieđihan lobiid čuđiid váinniid gunaid gilvimii.
– Jus dat dál hui olu lassánivččii, de gal dasa reageret jus lea dárbu. Gánneha muitit, ahte gunaid sáhttá doalvut maiddái hávdeeatnamii. Várra dohko dolvotge olu, go dohko sáhttá oažžut maid muitomearkka, lohká Stolt.
Hávddiid ii galgga duolbmat
Muhtin olbmot kritiserejit gunaid gilvima lundui. Máŋggaid sámiid mielas hávddiid ja gunaidgilvinbáikkiid galggašii gudnejahttit ja daid alde johtin ii leat heivvolaš.
– Minhan leat bajásgeassán nu, ahte ii oaččo hávddiid badjel vázzit. Dat lea hirbmat unohas, ahte mu luomejeakkis livčče gunat ja doppe mu árgabeaieallimis. Go ii dieđe gosa leat gilván, gos dat jámehat leat, lohká Sámi Soster -searvvi doaimmajođiheaddji Ristenrauna Magga.
Magga muitala olbmuid iešguđet guovlluin Sámis váldán sutnje oktavuođa dan birra, go turisttat gilvet gunaid sidjiide lagaš guovlluide.
– Diesa ferte man nu njuolggadusa gal oažžut, ahte ii dieid gal gosa beare oaččo gilvit, vaikko dan hávdádanlágas leage nu, ahte go beare lobi oažžu nu oažžu gilvit, lohká Magga.
Magga rávve, ahte olbmot galggašedje váldit oktavuođa Meahciráđđehussii ja evttohit makkár guovlluide eai galggašii mieđihit lobi gilvit gunaid.
Gutnanboaldin sáhttá lassánit davvin
Gutnan boaldin lea lassánan ja dat sáhttá lassánit vel eanet, go Roavvenjárggas doaibmagođii krematoriija ođđajagimánus. Oulus ja Kajaanis leamašan davimus Suoma olbmuide dat lagamuš báiki, gos lea krematoriija.
Vel lea váttis dadjat, boahtágo Roavvenjárgga krematoriijas leat váikkuhus dasa, mearriditgo davvin dahkat eanet gutnanboaldimiid. Muhto maŋimuš jagiid áigge gutnanboaldin lea goit lassánan.
– Almmolaččat gal sáhttá dadjat, ahte gutnan boaldin lassána girkus ja maiddái dáppe Davvi-Sámis, muitala Anára searvegotti girkohearrá Tuomo Huusko.
Huusko muitala, ahte lea kultuvrralaš ášši ahte gutnan boaldin lassána ja son jáhkká dan lassánit maiddái Sámis.
– Mun jáhkán, ahte dat lea áibbas seamma láhkai árvvolaš ja buorre vuohki, go dat árbevirolaš vuohkige, lohká Huusko.
Loahpaloahpas dat goit lea oapmahaččaid ášši mearridit mo doibmet: goivojuvvogo liika eatnamii vai boldojuvvogo gutnan.
– Dieđusge jus diehtá mii lea dan dáhttu gii lea jápmán, de oapmahaččaid ášši lea dieđusge váldit vuhtii dan ášši. Dan mielde dat dáhpáhuvvá dalle, Huusko lohká.
