Oulu Lintulampi skuvllas álggaha boahtte čavčča guovttegielat davvisáme-suoma skuvlaluohkká. Vuosttas- ja nuppiluohkálaččaid ovttastuvvon luohkkái leat almmuhan mielde oktiibuot vihtta máná.
Skuvlaluohká leat geahččalan oččodit Oulu guvlui juo moadde jagi, muhto dán rádjai oahppit eai leat goit leamašan doarvái. Lintulampi skuvlla rektor Pauliina Aula leage ilus, go guovttegielat sámeluohkká viimmat ollašuvvá.
– Mii leat movttegis ja rabas mielain. Sávvat, ahte bastit fállat dáidda oahppiide ovtta- ja dásseveardásaš skuvlabálgá Lintulampi skuvllas. Ja ahte dát luohkká oidno maid skuvlla beaivválaš doaimmas. Dát lea midjiide ođđa ášši vel, muhto lean luohttevaš mielain ja jáhkán, ahte buot lihkosmuvvá, dadjá Aula.
Guovttegielat luohká oahpahus lágiduvvo nu, ahte unnimustá njealjátoassi oahpahusas lea davvisámegillii. Sámegillii oahpahuvvojit eatnigiela ja matematihka diimmut.
– Jus sámeoahppit bohtet juohke jagi lasi, de dalle iešguđet ahkásaš vuolleskuvllalaččaid eatnigiela ja matematihka diimmuid sáhttá oahpahit ovttastuvvon luohkás, čilge Aula.
”Luohká vuođđudeapmi lea kulturdahku”
Dál čuovvovaš hástalussan leage gávdnat mánáide gelbbolaš oahpaheaddji.
– Mii sávvat, ahte oažžut buriid ohcciid ja leatge geahččalan buot vejolaš kanálaid mielde bidjat dieđu ovddos guvlui. Mis lea fiinna unna skuvla ja duođaid somás bargobiras, rábmo Aula.
Aula oaivvilda, ahte guovttegielat sámeluohká vuođđudeapmi Oulu Lintulampi skuvlii lea kulturdahku.
– Go lea sáhka Eurohpá áidna eamiálbmogis, de mii leat gal ovdavuoigadahtton sajis, ahte oažžut dákkár doaimma deike, dadjá rektor Pauliina Aula.
Sámeguovllu olggobealde sámegielat oahpahus ii leat fidnemis beare máŋgga skuvllas lagaš oahpahussan. Stuorámus oassi mánáin sámeguovllu olggo bealde oažžu sámegiela oahpahusa gáiddusoahpahusfidnu bokte. Ohcanáigi sámegielaid gáiddusoahpahussii boahttevaš skuvlajahkái lea vel jođus 31.3. rádjai.