Riikkabeaiválggaid evttohas, guovddášbellodaga riikkabeaiáirras Markus Lohi geavahii Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso teavstta iežas válgakámpanjjas. Sáhka lea namalassii teavstta oasis, man Juuso čálii sámediggelága gopmáneami maŋŋá Sámedikki neahttasiidduide. Juuso čilge teavsttas dárkilit, mo sámediggeláhkaevttohusa gieđahallan ovdánii.
Teavsttas Juuso kommentere maid ovttaskas riikkabeaiáirasiid doaibmavugiid. Juuso čállá ovdamearkka dihte, ahte Markus Lohi lea álo leamašan gullanláhkái ja su leamaš álki fáhtet.
Dan teavsttaoasi lea Lohi jearran iežas válgamáidnosii. Tuomas Aslak Juuso muitala, ahte dat lea almmolaš čála ja son ii sáhte kontrolleret čállaga geavaheami. Rolla Sámedikki ságadoallin goittotge lea dakkár, ahte son ii iežas mielas galgga váldit riikkabeaiválggain beali.
Lohi fas oaidná teavstta sisdoalu positiivvalažžan sudno guktuid ektui ja son deattuha, ahte lea jearran lobi ovdalgihtii. Su mielas teavstta ii sáhte áddet doarjjan, baicce dat muitala dušše su ja Sámedikki ovttasbarggus hástaleaddji áiggiin.
Lohi: ”Hui divrras čálus”
Teaksta lea almmolaš, dat lea juohkehažžii oidnosis Sámedikki neahttasiidduin. Máidnosis dan oktavuođas logai, ahte gos ja goas dat lea čállon.
– Dieđusge dathan lea almmolaš čála, ferte dieđus dohkkehit dan, ahte almmolaš čállagiid sáhttá geavahit. Dat lea ártet, ahte olmmoš lea jearran mus lobi ja mun lean lohkan, ahte mun in áiggo doarjut ja addit dieinnalágiin lobi válgakampánjja ektui, Juuso lohká.
– Sátnejođiheaddji rollas in áiggo ja mu mielas ii galgga váldit riikkabeaiválggain beali, de son lea liikká válljen geavahit válgakampánjja máidnumis dan teavstta, masa ii ožžon mus lobi, dadjá Juuso.
Markus Lohi bealistis lohká, ahte Juuso lea addán lobi geavahit teavstta. Son deattuha, ahte son jearai lobi vaikko čálus leige almmolaš. Kampánjajoavkkuin mearridedje velá merket teavstta bajábeallái, ahte dat lea juoga, maid olbmot leat muitalan Lohi birra.
– Mu mielas dát lei dán máilmmiáigái hui divrras sitáhtta, man son lei das almmolaš bloggastis čállán. Mii jearaimet sus, ahte heivešiigo dan geavahit dakkár oktavuođas. Son vástidii, ahte dat lea almmolaš čálus, iige son áiggo kontrolleret dan geavaheami, Lohi vástida.
Juuso: ”Ferten bastit doaibmat juohke bellodagain ja ovddasteaddjiin”
Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso atná ášši hástaleaddjin namalassii danin, go válgamáidnosis soaitá oažžut dakkár gova, ahte son doarjjošii Lohi.
– Oainnán, ahte sátnejođiheaddji rollas in válggaide gal seahkan, inge álgge doarjut geange, lohká Juuso.
Markus Lohi goittotge deattuha, ahte bajilčallagis galggašii gal áddet, ahte sáhka ii leat doarjjateavsttain. Son maiddái oaidná, ahte Juuso kommeanta máidnosis addá positiiva gova guktuin – sihke sus ja Juusos. Danin su mielas orruge váivi, jus Juuso lea váivvášuvvan kommeantta geavaheamis.
– Dagaimet dan bajilčállaga justa danin, ahte das ii boađe boastto govva. Dan sitáhtas oažžu čielga gova das, ahte mii leat leamaš sierra mielas áššiin ja juobe fáktain, čilge Lohi.
Juuso árvala, ahte máŋggain olbmuin lea jurdda Sámedikki sátnejođiheaddji rollas dakkárin, ahte ii sáhte váldit politihkkalaš bellodatdoaimmaide beali.
– Mun ferten Sámedikki ovddasteaddjin basttit doaibmat juohke bellodagain ja juohke ovddasteaddjiin Helssegis gii doppe čohkká, Juuso dadjá.