Anáris leaba bajášsaddan vieljažat, geat meastaba gilvvu čálliba girjjiid sámiid ja báikkálaš historjjás. Eiddo go Veli-Pekka Lehtola geargá almmustahttimis ođđa girjji, de gullosta jo, ahte viellja Jorma Lehtolage lea gárvemin ođđa girjji.
– Veli-Pekkas leamaš dat ovdu, ahte son lea bargun dutkan ja čállán. Mun lean measta táhpehallan, go lean gártan leat dienasbarggusge. Lean ferten čállit viidábut ja assádut girjjiid vai bison su fárus, leaikkastallá Jorma Lehtola.
Beroštupmi historjái, sámekultuvrii ja čállimii lea boahtán sudnuide ruovttus jo mánnávuođa rájes. Sudno eadni lei Gáregasnjárgga Niillasaččaide gullevaš olmmoš ja beakkán sámeduojár. Lehtola guoktá áhčči lei fas nuorravuođa rájes liikon čállit ja dat lea sirdašuvvan árbin maid Veli-Pekkai ja Jormai.
– Moai letne hui čavgadit dovdan gullevašvuođa sámekultuvrii ja dat lea olles áigge čuvvon fárus, vaikko letne miehtá máilmmi joreštan duoppe ja dáppe, muitala Jorma.
– Áhčči nuorran čálii čáppagirjjálašvuođa teavsttaid ja muhtun romána giehtačállosage, muhto dat eai dohkkehuvvon ja de eará barggut válde su áiggi, muitala fas Veli-Pekka.
Dienas lea boahtán čállimis
Vieljažiin Jorma doaimmai 24 jagi doaimmaheaddjin Apu-bláđis. Son bázii ealáhahkii golbma jagi dassái.
Moadde jagi nuorat viellja Veli-Pekka barggai fas guhká sámekultuvrra professorin Oulu universitehta Giellagas-instituhtas. Son lea čállán 14 girjji ja badjel 100 dieđalaš artihkkala sámiid historjjás ja sámekultuvrras.
Čállinfáttát sutnje leat čoggon muhtin ášši guhkit áigge čuovvumis.
– Mun čuovon dihto áššiid ja čohkken buotlágan dieđuid. Mus ii dárbbaš leat diehtu, ahte makkár das boahtá. Sáhttá ahte muhtun muttus munnje čielgá, ahte manin mun lean čohkken dan materiála, muitala Veli-Pekka iežas čállinproseassas.
Ođđa girjjiin gieđahallaba seamma fáttáid
Lehtola bearaš lea jorahan maid girjegoasttidanfitnodaga Kustannus-Puntsi jagi 1996 rájes, man bokte vieljažat leaba maid almmustahttán girjjiid.
Vieljažat leaba eiddo almmustahttán fas ođđa girjjiid. Jorma ođđa girjái Wiestejä wanhasta Inarista : Taka-Lapin lukukirja leat čohkkejuvvon buot Anára guoskevaš aviisačállosat 1800-logu beallemuttus gitta 1940-logu rádjái. Veli-Pekka girji Kuin kirjan sankariksi luotu fas muitala sudno ádjá birra sullii seamma áigodagas.
– Moai letne mu vieljain ráhkadan daid sierra, goabbáge ii diehtán, ahte nubbi lea dahkamin dakkár girjji. De moai fuomášeimme, ahte moaihan letne vehá nugo seamma áššiid birra čállimin, muhto eará perspektiivvain, muitala Veli-Pekka.
Veli-Pekka maŋimuš girji Entiset elävät meissä. Saamelaisten historiat ja Suomi fas almmustuvai diibmá. Girji bálkkašuvvui golggotmánus 2022 Botnia-girjjálašvuođa bálkkašumiin.
Jorma Lehtola lea jo plánemin ođđa girjji, son áigu čálligoahtit Skábmagovaid-filbmafestivála historihkká. Veli-Pekkas fas leat materiálat 5–6 fáddái, muhto ii vel dieđe masa álgá.