Njuike sisdoaluide

Gili olbmot lágidit miellačájáhusa vuvddiid ja servoša gullama bealis Anár márkanis

Miellačájeheaddjit háliidit fuomašuhttit das, ahte hotealla huksenášši lea bohciidahttán fuola ja maiddái eahpeluohttámuša. Hoteallaeaiggát imaštallá dan ságastallama.

Rakennustyöt käynnistyneet Juutuan rannalla, hiekkaa, soraa, tulevan huoneistohotellin pohja  ja  Wilderness Hotelsin aikemmin rakennettu luhtitalo, 17.5.2023.
Gili olbmot leamašan fuolas das, go Wilderness Hotel Juutua viiddidanbargguid huksenlobit leamašan váilevaččat. Govva: Kirsti Länsman / Yle
Anni-Saara Paltto,
Susanna Guttorm

Odne gaskavahko lágiduvvo miellačájáhus Anára girkosiiddas vuvddiid ja servoša gullama bealis. Miellačájáhus ordnejuvvo Wilderness Hotel Juutua huksenbargoeatnama balddas diibmu 15–17.

Lágideaddjin leat gili olbmot, geat háliidit čalmmustahttit kultuvrralaččat ja ekologalaččat dehálaš luondoguovlluid ja eanadagaid. Sii maid gáibidit bistevaš lávva- ja lohpeproseassaid gieldda eatnamiin ja sajádatlávvaguovlluin nu, ahte gieldalaččat ožžot doarvái dieđu dáin áššiin.

Anárlaš Sunna Nousuniemi lea okta miellačájáhusa lágideaddjiin. Nousuniemi muitala, ahte gili olbmot leamašan fuolas das, go Wilderness Hotel Juutua viiddidanbargguid huksenlobit leamašan váilevaččat.

Anára gielddaráđđehus hilggui miessemánu beallemuttus Wilderness-hotealla lohpeohcamuša spiehkastit lávas Juvddujohgáttis. Fitnodat lei goittotge juo geargan dahkat eanabargguid plánejuvvon hoteallavistti várás.

Morraša lea dagahan maiddái dat, ahte márkana váimmusguovllu boaresvuovddis lei oassi jávkan eanabargguid geažil.

– Das badjánii dakkár fuolla, ahte mii dáppe geavvá. Ahte searvvuš ii leat ožžon dieđu das, ahte dákkár spiehkastagat šaddet. De mis šattai dakkár joavku ja álggiimet háleštallat, ahte mo mii sáhtášeimmet čalmmustahttit dán ášši, muitala Nousuniemi.

Nousuniemi mielde gili olbmuide lea dehálaš atnit fuola das, ahte luondu seailu maiddái boahttevaš buolvvaide.

– Mii háliidit, ahte báikkálaš olbmuid galgá váldit vuhtii turismafidnuin ja ahte dat ovdáneapmi ferte lea bisttevaš sosiálalaččat ja ekologalaččat ja ahte dat váldá vuhtii dan sámi kulturbirrasa.

Miellačájeheaddjit háliidit fuomašuhttit das, ahte hotealla huksenášši lea bohciidahttán fuola ja maiddái eahpeluohttámuša.

– Mun oainnán, ahte dán miellačájáhusa ordnen lea dehálaš. Mun goit ieš manan dohko dakkár jurdagiin, ahte háliidan deaivvadit olbmuiguin ja gullat makkár jurdagat ja sávaldagat sis leat min ruoktoguovllu ektui.

Nousuniemi sávvá, ahte boahttevuođas gili olbmot beasašedje váikkuhit áššiide buorebut ja oaččošedje maiddái gielddas buorebut dieđu.

– Sávvamis gielda ja turismafidnu giddejit fuopmášumi dasa, ahte báikkálaš olbmuin leat maid oaivilat ja sávaldagat dasa, ahte makkárin dat min ruoktoguovlu šaddá, dadjá Sunna Nousuniemi.

Hoteallaeaiggát álggahii ođđa vistti eanabargguid huksenlobi haga

Maŋemus mánotbaji áigge Anára márkanis lea ságastahttán garrasit Wilderness Hotel Juutua viiddidanbargu.

Fitnodat lea ožžon huksenlobi Anára gielddas giđđat 2023 viiddidit hotealla restoráŋŋa ja hukset boares sávnni sadjái ođđa sávnni. Dasa lassin huksenlohpi lea 647 njealjehasmehtera sturrosaš hoteallavistái. Plánan leamašan hukset maiddái nuppi seamma sturrosaš hoteallavistti, masa tomttas ii leat doarvái huksenvuoigatvuohta.

Anára gielddaráđđehus hilgguige Wilderness-hotealla lohpeohcamuša spiehkastit lávas Juvddujohgáttis. Fitnodat lei goittotge juo geargan dahkat eanabargguid plánejuvvon hoteallavistti várás. Sosiálamediain gili olbmot leat leamašan earenomaš fuolas Juvddujohgátti mearkkašahtti duovdagiin. Sámemusea Siidda cealkámuša mielde ášši galgá čoavdit sajádatlávas ja huksemis galgá váldit vuhtii guovllu muoraid.

Hoteallaeaiggát Jouko Lappalainen imaštallá dan ságastallama, mii lea čuožžilan sin hoteallaviiddideamis.

– Miihan iežamet mielas bargat buorre barggu, go hukset lasi ja divodat boares visttiid. Miihan lasihat bargosajiid meari ja buktit gildii lasi vearroboađuid. Ja miihan hukset iežamet eatnama alde, dadjá Lappalainen.

Son doarju demohkráhtalaš vejolašvuođaid čájehit miela ja sierraoaivilvuođa. Dan son ii lohpit vel, ahte geargá boahtit čuovvut miellačájáhusa, go diehtu das bođii sutnje fáhkka.

– Gal mii dieđus váldit dan vuhtii, muhto ledjen geargan jo soahpat eará otnážii, de in leat sihkkar beasango fitnat báikki alde.

Lappalainen vástida Nousuniemi sávaldahkii váldit báikkálaččaid mielde huksenplánaid dahkamii nu, ahte gieldda olbmuin lei vejolaš dalle váikkuhit ja cealkit áššis, go láva ledje bargamin jagis 2015.

– Dalle dan tomttas leat iešalddes geahpedan huksenvuoigatvuođa, dalle livčče lean liiba oassálastit. Go huksenbarggut álge min iežamet tomttas ja iežamet ruhtademiin, de gal dat dalle lea ila maŋŋit, go kránnjáid gullange lea jo dahkkon. Ii dalle šat eará gullamiid dárbbaš geange bargat, vuođušta Lappalainen.

Son maid hálida muittuhit, ahte gielddas leat ávžžuhan hoteallahuksema dahkat giliguovddážiidda, gos lea buot infrastruktuvra lahka.

– Miihan leat bargamin dál justa nie. Mii leat infrastruktuvrra biires, ja dat lea lassehuksen jo dálá visttiid báldii. Dáthan veahkeha maid Sajosa ja Siidda doaimma, go mii oažžut lasi idjadanbáikkiid. Buot lea lahka, vázzinmátkki olámuttus.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia