Njuike sisdoaluide

Suoma davimus boaldámušstašuvdna heaitá: Gili olbmot vihkkehallet táŋkkaid oastima ja sávvet ođđa fitnodatdoalli joatkit boaldámušvuovdima

Suoma davimus boaldámušvuovdinbáiki lea Njuorggámis. Boaldámuša vuovdin nohká doppe suoidnemánu loahpas. Báikkálaččaid eallimii váikkuha dat, jus gilis ii beasa boaldámuša oastit.

Nuorgamilainen huoltamo Samimootor Oy
Njuorggáma boaldámušbáikki šilju livččii galgan burgit ja dohko livččii galgan bidjat ođđa bohcciid ja dárkkistangáivvu, vai doaibma livččii sáhttán joatkašuvvat, muitala fitnodatdoalli. Govva: Vesa Toppari / Yle
Inger-Elle Suoninen

Borgemánu rájes galget njuorggánlaččat leat áiggil deavdime táŋkka boaldámušain amas mátki bisánit. Njuorggámis ii beasa šat suoidnemánu maŋŋá táŋket, go gili áidna boaldámušvuovdi heaitá.

Fitnodatdoalli Ari Naapanki muitala, ahte stáhtaráđi ođđa birasmearrádusat, mat bohtet fápmui borgemánu álggus, leat sivvan dasa, ahte son heaitá boaldámušvuovdima.

– Dat bohtet dáppe davvin divrrasin. Ii gánnet šat investeret, go iešnai lea báhcán juo ealáhahkii, lohká Naapanki.

Táŋkenbáikái livčče galgan dahkat rievdadusaid. Naapanki muitala, ahte birasmearrádusaid dihte livččii galgan dahkat ođđa dárkkistangáivvo ja ođđa bohcciid bidjat šilljui.

– Dat meine dan, ahte šilju bajildusa buot oljočievrra ja betoŋgarávttuid ferte burgit eret, Naapanki muitala.

Nuorgamilainen huoltamoyrittäjä Ari Naapanki, Samimootor Oy
Fitnodatdoalli Ari Naapanki lohká, ahte son lea báhcán juo ealáhahkii iige gánnet šat investeret. Govva: Vesa Toppari / Yle

Báikkálaččat vihkkehallet iežaset táŋkkaid háhkama

Njuorggáma bensinstašuvnna heaittiheami maŋŋá njuorggánlaččaide lagamuš táŋkenbáiki Suoma bealde gávdno badjel 40 kilomehtera mátkki duohken Ohcejogas. Norgga bealde lagamuš boaldámustášuvdna lea Deanus, gosa lea sullii 30 kilomehtera mátki.

Áiddo dál boazodolliin lea diehtu das, man ollu boaldámuššii ealáhusas lea dárbu, go devdet boazodoalu johtinbeaivegirjji. Boazodoalli Asko Länsman lea maid beaivegirjji deavdime ja muitala, ahte boazodoalus geavahit ollu boaldámuša. Jus Njuorggámis ii beasa boahtte dálvve oastit boaldámuša, jáhkká son dan oidnot su árgabeaivvis.

– Dieđusge dasa ferte ráhkkanit. Mii geavahat boaldámuša tráktoriiguin ja biillaiguin ja dange smiehtan, ahte galgetgo mis leat táŋkkat iežamet šiljuin, go mii juohke beaivve goit boaldit daid boaldámušaid ja dan dárbbašit. Dat ii sáhte gaskkalduvvat mis.

asko länsman
Boazodoalli Asko Länsman lohká, ahte gilli ii sáhte doaibmat nu, ahte doppe ii leat boaldámuš. Govva: Kaija Länsman / Yle

Länsman muitala, ahte lunddoleamos livččii johtit Ohcejogas táŋkeme. Dánge rádjai sii leat buktán boaldámuša Ohcejogas ja lullelis jus leat johtán, muhto jus gilis ii beasa boaldámuša oastit, nu gal dat iešguđetlágan doaimmaid dagaha.

– Ferte stuorát meriid skáhppot ruoktot boaldámušaid.

Maiddái ruovdegávppi fitnodatdoalli Antti Johansen dárbbaša boaldámuša guorbmebiilii ja stuorát mašiinnaide. Son maid lea smiehttan stuorát boaldámuštáŋkka háhkama ruoktot, vai ii dárbbat Ohcejogas johtit táŋkeme.

– Dáža bealde ii leat vejolaš, go dalle táhpe nu ollu daid vearuid dohko, Johansen muitala.

Gili olbmot sávvet muhtima joatkit boaldámušaid vuovdima

Ruovdegávppi fitnodatdoalli Antti Johansen lea fuolas dilis.

– Veaha dakkár streassa álot go vuolgá okta fálaldat eret. Mun in dieđe de, ahte makkár váikkuhus lea eará buvddaide.

Son lohká, ahte gilli ii leat goassege seamma dan maŋŋá, go fálaldat vuolgá.

– Ođđa fámuid dárbbašit deike ja doaivut, ahte gii nu váldá dás oasi ja álgá geahččalit dan bensiinna vuovdima, Johansen lohká.

Seammasullasaš oainnut leat maid Länsmanis. Jus gilis ii beasa boaldámuša oastit, nu dat buktá hástalusaid.

– Iihan gilli sáhte nu doaibmat, ahte doppe ii leat boaldámuš. Jáhkán ahte gii nu dasa cegge firpmá ja álgá vuovdit, muhto galhan dat álggus dieđusge hástalusaid buktá, lohká Länsman.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Sámediggi bovdii Kanáda ambassadevra Jeanette Stovel galledit Sámi. Son lea dán vahkus beassan oahpásmuvvat sámeáššiide ja oaidná ovttasbarggu eamiálbmogiid gaskkas šattolažžan.

Válgachatii bohte oktiibuot badjel 300 kommeantta. Válgachat-ságastallan lágiduvvui maŋŋebárgga eahkes neahtas.

Katovuoden korvausten maksamisesta piti päättää viime viikolla valtioneuvostossa, mutta asia palautettiin takaisin maa- ja metsätalousministeriöön uudelleen valmisteltavaksi.