Anárjávrri čáhceoaivvuš lei giđđat 2023 hui vuollin, muhto goittotge rádjeárvvuid siste, muitaluvvo Lappi Ejb-guovddážis.
Rádjeárvvut leat mearriduvvon Suoma, Norgga ja Ruošša gaskasaš soahpamušas badjelaš 60 jagi dassá. Soahpamuš lea doalahuvvon dán rádjai.
Anárjávrri dulvadeamis lea fámus 1959 dahkkon riikkaidgaskasaš soahpamuš, man vuođul jávrri dulvadeapmái leat ásahuvvon rájit. Dán rádjai leamašan buorre ovttasbargu, go oassebealit leat čuvvon soahpamuša.
”Jus dat ránnjá vaikko bidjá luŋkkaid gitta”
Leena Saijets Njellimis ássá Anárjávrre gáttis lahka Ruošša ráji. Son lea fuolas ja juoba balus Ruošša dálá dilis go ránnjá lea nu árvitmeahttun.
– Juos dat ránnjá (Ruošša) bidjá daid luŋkkaid vaikko gitta ja álgá dulvadit nu, ahte lea fuones váikkuhus midjiide ássiide, de dat lea dakkár ášši, mii lea leamaš mielas máŋgii, oaivvilda Saijets.
Saijets muittaša, ahte vearrámus giđđa lei njeallje jagi dassá, go sus guorranii válboráigge čáhcegáivvo. Danin son ii ožžon čázi njuolgga sisa mánotbadjái.
Dán giđa maiddái gáivvo guorranii, muhto dál čáhceoaivvuš lea jávrris dan veardde badjánan, ahte čáhci lea laktadan gáivvobotni.
– Dán jagi maid čáhci nogai gáivvos, muhto in dárbbašan go beannot vahku leat čázi haga, muitala Saijets.
Dulvadeamis lea veadjemeahttun oažžut dieđu ovdal gihtii
Aarne Turunen ássá áibbas Anárjávrri bálddas Uáđđivei gáttis ja doaibmá Inarinjärvi-ovttastusas. Son lea johtán mánnávuođa rájes jávrri aldi ja dovdá dán bures.
Turunen lea fuolas earret eará guollenáliin jávrri čáhceoivoša molssašuđđama dihte.
– Go čáhci loktana, de eanaávnnas (suomagillii humus) boahtá jávrriide ja de hávga ja vuskon lassánit. Árvoguliid, dego rávddu, ferte gilvit, go gođđin muđui ii lihkostuva, go gárggut leat jikŋon gitta bodnái.
Turunen čuovvu beroštumiin Ruošša dili.
– Muhtin ládje lean fuolastuvvan. Ránnjáriika lea dakkár, ahte mii eat dieđe mii dáhpáhuvvá. Dat sáhttá ráŋggáštit min ja luoitila vel čázi vuolábeallái, iige lokte dan šat ollenge, oaivvilda Turunen.
Anárjávrri gáddeássiid fuolastuhttá maiddái dieđu oažžun jávrri dulvadeamis. Turunen muitala, ahte áigeguovdilis dieđuid leamašan váttis oažžut. Son sávvá, ahte čáhceguovllu eaiggádiidda doaimmahuvvošii diehtu jávrri dulvadeamis, vai sii dihtet makkár firpmiiguin bivdet guoli.
Anárjávrri dulvademiin oačču dieđu vesi.fi-siidduin.
Anárjávrri čáhci lea dávjá giđđat vuollegaš
Giđđa lea Turusa mielde Anárjávrri guollebivdiide váddáseamos áigi, daningo dušše fatnasa čáhcái fievrredeapmi lea dávjá váttis.
– Trailera ferte duvdit nu guhkás go vejolaš. Dasa lassin ferte vel gállit gummestevveliiguin nu čiekŋalassii go sáhttá. Dát leat riikkaidgaskasaš soahpamušat, maidda mii eat sáhte maidige dahkat. Daiguin soahpamušaiguin ferte eallit.
Ministeriija: ”Mii leat ráhkkanan dasa, ahte dás váttisvuođat bohciidit”
Eanan- ja meahccedoalloministeriija čáhcedoallohoavda Olli-Matti Verta mielde Anárjávrre dulvadeamis Suoma, Norgga ja Ruošša gaskasaš ovttasbargu lea doaibman bures ja riikkaidgaskasaš soahpamušat doallan.
– Dilli Anárjávrre dulvadeami hárrái lea dábálaš. Suopma doahttala stáhtasoahpamuša ja nu dahket maid Norga ja Ruošša. Dás ii leat dađi eanet sivva ballat. Muhto gal mii leat ráhkkanan dasa maid, ahte dás sáhttet váttisvuođat bohciidit. In álgge dán ášši eambbo rahpat, muitala Verta.
Anárjávrri lea váttis gurret: Báhčaveainjálmmis joga bodni boahtá ovddal
Anárjávrri dulvadeami dikšot Ruošša Kaitakoski el-fápmorusttega bokti. Dán rádjai maiddái Ruošša bealde leat doalahan šiehtadusa.
Olli-Matti Verta mielde Ruošša sáhtášii teorehtalaččat gáidat eret ovttas sohppojuvvon meannudemiin ja das livčče váikkuhusat Anárjávrre čáhceallodahkii. Dat sáhtášii rievdadit Anárjávrri dábálaš čáhceoivoša.
Jávrri dulvadeapmi Báhčaveaji mielde ja Kaitakoski el-fápmorusttega buođđu ráddjejit goit dan, man ollu čáhceallodagaide sáhttá váikkuhit.
Verta mielde spiehkastagat dulvadeamis váikkuhit čáhcefápmobuvttadeapmái Báhčaveainjálmmis Ruošša ja Norgga bealde.
– Luondu, arvvit ja joga rávnnji kapasitehta ráddje. Dulvademiin sáhttá Kaitakoski el-fápmorusttega bokti muhtin veardde váikkuhit dasa, ahte luoitágo čázi vehá eanet dahje unnit meari. Loahpaloahpas goitge dat, ahte man olu arvá ja jávri devdo čáziin ja man ollu jogat fas golget čázi jávrái, mearrida dalle Anárjávrri čáhceoivoša, oaivvilda Verta.