– Nuorra olbmot vulget Mátta-Supmii ja boares olbmot mannet hávdeeatnamii, dadjá Olát-Ántte-Jarkko Ánte, Ánte Tenoranta.
70 proseantta sámenuorain eai ása Sámis ja lea mealgat vejolaš, ahte Ánte Tenoranta, 19, šaddá oassin dán statistihkas. Son lea bargan Deanus mánáidgárddis, muhto lea dál ohcan lohkat diehtoteknihka Tamperei ja Oului, iige gátte suorggistis gávdnot barggu dáppe Sámis.
– Jos mun manan lohkat diehtoteknihka, de háliidango mun boahtit deikke Ovllá gávpái bargat?
Nuppe dáfus Tenoranta mieđiha, ahte dihtorsuorggi bargu lea várra buoremus dan hárrái, ahte dan sáhttá dávjá bargat gos beare gáiddusin. Sáhttá álket luomostallat Sámis guhkitge áigge ja de vuolgit ruovttoluotta dinet láibbi beavddi ala Mátta-Supmii, gos dat ruhta lihkada.
Norggas leat máŋggat allaskuvllat davvin, muhto Suoma davimus allaskuvla lea Roavvenjárggas, masa lea vuollelaš 500 kilomehtera Ohcejogas. Muhto maid árvaladdá Tenoranta, jos Ohcejogas livčče iežas universitehta?
– Dat gal livčče viehka ruhtaráigi! Muhto jos boađášii aisttan Ohcejoga sámeuniversitehta, de gal dat livčče fiinnis! Mun gal liikošin.
Máŋgasat geat vulget máttás, jorbbodit eaige šat dádjat ruovttoluotta. Ovdamearkka dihte Ohcejogas olmmošlohku lea geahppánan dássidit 90-logu rájes.
Norggas eai áiggo beare vuordit ahte davvi guohppu
Finnmárkkus lea maid seamma váttisvuohta, muhto diet searalaš dážat isket guittotge monu caggat vuostá. Morten Ballari bargá prošeavttas man ulbmilin lea nannet ássama, gelbbolaš bargiid fidnema ja ealáhusaid gilážiin. Son ásai guhkká máddin.
– Munhan lean ássan 30 jagi máddin, muhto fárrejin ruovttoluotta ruoktot, daningo háliidin njuiket eret dan karuseallas doppe máddin. Dat lea streassa, streassa ja streassa.
Ođđa treanda lea maid vuhtton, muitala Ballari. Mánát fárrejit skuvlii máttás ja de fárrejit velá vánhemat mánáid maŋŋái, go háliidit ahte bearaš bissu oktan.
Norgga báŋku addá maid unnit visteloana boaittobeale ássiide, daningo ii leat doarvái sihkarvuohta. Jos hukse viesu Áltái njeallje miljuvnna kruvnno ovddas, oažžu das várra seamma olu dahje eanet go dan vuovdá. Muhto jos hukse viesu Ráttovutnii seamma ruđa ovddas, fidne das várra guokte ja bealle miljuvnna kruvnno, muitala Ballari.
Norggas isket guittotge máŋggaláhkai ealáskahttit davviguovllu. Ovdamearkka dihte buohkat, geat ásset ja barget Finnmárkkus, sáhttet sihkkut oahppoloanas jahkásaččat 20 proseantta, gitta 30 000 kruvnno rádjai. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjit dan lassin velá 20 000 kruvnno. Suomas leat maid vihkkehallan dákkár doaimmaid, muhto eai leat dieđusge ovdánan gosage.
Loga lasi: Gielddain leat behtton, go sámeguovlu ii leat mielde oahppoloana geahpedaniskkadeamis
Nubbi gelddolaš spiehkastat lea, ahte bargoaddidivadat galget čuovvut bargi ássančujuhusa. Dat mearkkaša praktihkalaččat dan, ahte jos bargá priváhtafitnodagas Oslos ja háliida fárret Finnmárkui, de šaddá bargoaddái mealgat olu hálbbibun máksit bálkká. Oslos bargoaddidiva lea 14,1 proseantta, go fas Finnmárkkus dat lea nolla.
Morten Ballari lea hállan máŋggain nuorain Deanus ja gulaskuddan maid sii háliidit. Dehálamos áššit leamašan bálvalusat, hálbbit mátkkošteapmi ja buoret neahttaoktavuohta. Muhto mo Tenoranta mielas Sápmái sáhtášii buktit eambbo nuoraid?
– Doarjaga, ruđa fállat. Aŋkke mun ieš báhcen deikke Ohcejoga sámelogahahkii, go mun dihten mun fidnen dáppe nuvttá dihtora ja girjjiid. Muhto dál buohkat Suomas ožžot daid nuvttá.
Bálvalusat lea maid dehálaččat Tenorantai.
– Dathan lea studerejuvvon, ahte dat loktejit du eallinilu! Gávpogis gal hutká álo maidnu maid bargat, muhto dáppe Sámis eai leat menddo olu vejolašvuođat.