Riikkaidgaskasaš árvvoštallanjoavku lea galledan Anára ja oahppásnuvvan dasa, mo luonddusuodjaleami galgá ovddidit boahtteáiggis. Ulbmilin lea árvvoštallat Meahciráđđehusa doaimmaid.
Maŋimus háve seammasullasaš árvvoštallama dahke measta 20 jagi dassái, jagis 2004.
Árvvoštallanjoavkkus leat lahtut Stuorra-Británnias, Tsjekkias, USA:s ja Suomas. Árvvoštallanjoavku deaivvai báikkálaš ovddasteddjiid Anáris vuossárgga.
Joavkku ságadoalli Sue Stolton oaidná, ahte máŋga ášši leat rievdan luonddusuodjaleamis 20 jagi áigge.
– Ságastalaimet mo dálkkádatrievdan lea váikkuhan dáppe. Suodjalanguovlluid hálddašeapmi ii leat šat seamma oktageardán go ovdal. Dat ii leat goassige leamašan álki, muhto dat ii eisege leat šat nu oktageardán go ovdal, daningo buot rievdá olles áigge.
Dálkkádatrievdan vuhtto eará láhkai sierra guovlluin
Árvvoštallanjoavkku ságadoalli Sue Stolton lea ieš eret Stuorra-Británnias, gos dálkkádatrievdama váikkuhusat eai čuoza nu olu dábálaš olbmuid eallimii. Son muitala, mo boazoeaiggádiid muitalusat rahpe su čalmmiid das, mo dálkkádatrievdan váikkuha olu juo davvin.
– Dát váikkuhus lea iešalddes hui balddihahtti. Dat fuolastuhttá. Oainnán, ahte dáppe davviguovlluin váikkuhusat leat stuorábut go eará guovlluin ja dat váikkuhit issorasat olbmuid eallimii, dadjá Stolton.
Árvvoštallanjoavku bargagoahtá dál ávžžuhusaiguin, mat gusket ovdamearkka dihte Suomas Meahciráđđehusa doaimmaid ja suodjalanguovlluid plánema. Stolton sávvá, ahte boahtteáiggi plánejit ovttas servodagaiguin.
– Várra dalle go mii bargat ovttas, mii sáhttit jurddašit eanet kreatiivvalaččat. Rievdadusat bohtet leat: jos dálkkádatrievdan ain joatkašuvvá seamma láhkai go dál, olbmot fertejit nuppástuhttit iežaset eallinvugiid. De šaddet konkrehtalaš nuppástusat maid, dadjá Stolton.
Moaddelogi jagis stuorra nuppástusat
Guhkes bottu maŋŋá leige áigi guorahallat davimus Lappi guovllu suodjalandoaimmaid, oaidná Meahciráđđehusa luonddubálvalusaid guovlojođiheaddji Pirjo Seurujärvi. Ovttasbargu lea dál easkka álggus.
Ovdal Anára deaivvadeami Meahciráđđehus vástidii árvvoštallanjoavkku gažademiide sin doaimmaid birra.
– Leat dál buktán ovdan dieđuideamet Sámi guovllus ja muitalan min doaibmavugiin, mo mii dikšut dán guovllu ja makkár doaimmat mis Meahciráđđehusas leat. Dan vuođul árvvoštallanjoavku sáhttá buktit ovdan sin jurdagiid maŋŋelis. Sii eai leat goit vel almmuhan, makkár govva sis lea min doaimmain, muitala Seurujärvi.
Seurujärvi lei mielde árvvoštallandoaimmain juo jagis 2004 ja illuda, ahte joavku lea oahppásnuvvamin Sámi luonddu iešvuođaide ja dasa, makkár váikkuhusat davvin leat dálkkádatrievdama dihte.
– Álo lea buorre, ahte daid áššiid guorahallet maiddái guhkkin. Mis leat iežamet vuogit mo leat bargan, ja danin lea buorre, ahte doppe ihtet ođđa oainnut.
Olu lea rievdan Sámi luonddus 20 jagis, oaidná Seurujärvi. Son muitala, mo Sámi luonddus vuhttojit stuorra váikkuhusat, muhto maiddái Meahciráđđehusa doaimmas leat stuorra rievdadusat, go veardidit 20 jagi duohkái. Ovdamearkan Seurujärvi namuha dan, mo sámiiguin ráđđádallet ja ovttasbarget.
Báikkálaš olbmuid čalmmiide dat nuppástusat eai soaitte nu čuohcat, muhto áiggi mielde stuorra dáhpáhusat vuhttojit Sámi birrasis.
– Dálvvit leat oanehabbot go ovdal ja rievdan, balsajeakkit lea suddagoahtán ja beahcevesát šaddet ain allelis duottarfilttiin. Dálkkádatnuppástus lea stuorra gažaldat ja mii sávvat oažžut iešguđetlágan konkrehta doaibmabijuid sis, mo čoavdit dálkkádatnuppástusa váikkuhusaid dáppe ja mo reageret buorebut dasa, smiehtada Seurujärvi.
Árvvoštallan addá vuođu Meahciráđđehusa ovddideapmái
Riikkaidgaskasaš árvvoštallanjoavkku bargu joatkašuvvá ain goit mánotbajiid. Dan maŋŋá lea áigi guorahallat, mo ovddidit Meahciráđđehusa doaimmaid Suomas, muitala birasministeriija ráđđeolmmoš Petri Ahlroth.
– Dákkár guorahallamiid dahket hui hárvet. Danin lea dehálaš bargat dan ráfis. De go árvvoštallan lea gárvvis, Meahciráđđehus doaibmá dan mielde, dadjá Ahlroth.
Ulbmilin lea, ahte dál bargu joatkašuvvá ain iešguđet joavkkuid dego sámiid, gielddaid, ealáhushárjeheaddjiid ja turismafitnodagaid gullamiiguin.
Meahciráđđehus lea iežas strategiijas ásahan alcces ulbmila, mas sii leat ain boahtteáiggis máilmmi suodjalandoaimmaid njunnošis.
Ráđđeolmmoš Ahlroth dadjá, ahte vuođđu dán ovddideapmái addojuvvo jahkásaš raporttas.
– Ságastallamiid sisdoaluin eat sáhte vel muitalit, muhto mis leamašan oalle earenomáš ságastallamat juo dán rádjái ovttasbargoguimmiiguin. Vuordámušat leat goit allin, daningo mis lea alladási riikkaidgaskasaš joavku čađaheamen dán árvvoštallama. Sis leat olu vásáhusat eará riikkain ja bastit de bures buohtastahttit Meahciráđđehusa doaimmaid eará máilmmi riikkaid doaimmaide, dadjá Ahlroth.