Mannan vahkus Anára Naŋŋanjárga loktanii fas riikkaođđasiidda, go suopmelaš neavttár Jasper Pääkkönen áiggošii hukset luksushoteallagili Naŋŋanjárgga geahčai. Muhto makkár báiki lea dat beakkán njárga ja mo dohko beassá? Yle Sápmi finadii báikki alde.
Geaidnu Naŋŋanjárgii Anárjávrre gáddái earrána Viäskoonjárgga geainnus. 13 kilomehtera guhkkosaš čievraluodda doalvu Naŋŋanjárgga geahčai Anára gieldda fanassátkui. Sátkkus lea jaskat, guolásteaddjit leat mannan jávrre ala bivdui.
Boahttevuođas guovllus sáhttá leat goit oalle olu johtolat, jus dovddus neavttár Jasper Pääkkönen beassá hukset luksushoteallagili njárgga geahčai. Njárgageažis ii leat dálá dilis goit fanassátku lassin makkárge infrastruktuvra iige elrávdnji. Baskkes čievrageaidnu sáhttá leat maiddái eandalitge giđđat hui heajos ortnegis. Dát ii leat goit baldán Pääkkösä, muhto son lea lohpidan divodit geainnu, jus hoteallafidnu ollašuvvá.
Naŋŋanjárgga geaidnu lea priváhtageaidnu. Čievrageainnu bajásdoallamis fuolahit 160 geaidnoosolačča. Geaidnosearvi máksá ieš geainnu divodeami ja maid bluvema dálveáigge. Stuorámus osolaččat geaidnosearvvis leat Meahciráđđehus ja Anára gielda. Geainnu divodeapmái geaidnosearvi oažžu stáhtas juoga veardde doarjagiid, dego earátge priváhtageaidnosearvvit Suomas. Dálvet geainnu bluvemii geaidnosearvi oažžu doarjaga Anára gielddas.
Geaidnosearvvi jođiheaddji Harri Gröndahl muitala, ahte oktiibuot sin geaidnosearvvis lea 29 kilomehtera geaidnu fuolahan láhkai Naŋŋanjárggas. Son ii gal moaitte geainnuid ortnega justa dál. Giđđat sii goit fertejit bidjat deaddoráddjehusa geainnu ala heajumus siivvuid áigge.
Gröndahl muitala, ahte Naŋŋanjárgga geainnus johtet dálá dilis guolásteaddjit ja báikegotteolbmot bivddus, murjemin ja loddemin. Naŋŋanjárggas leat sihke fásta- ja luopmoássit ja geainnus johttá maid beaivválaččat skuvlabiila.
Dán gease geaidnosearvi galggašii dahkat juogalágan plána geainnu heajumus báikkiid divodeamis.
– Dál justa geaidnu lea oalle buori ortnegis. Dieđusge mii háliidit buoridit geainnu daiguin ruđaiguin, mat mis leat. Muhto eat hálit gal bajidit osolaččaid geaidnomávssuid, dadjá Gröndahl.