Yle Sámi válgagažadeamis boahtá ovdan, ahte sámediggeevttohasat eai hálit Sápmái bieggafámu. Bieggafámu vuostá leat oktiibuot 26 evttohasa. Ii oktage evttohasain leat ovttaoaivilis čuoččuhusain, ahte sámeguvlui galggašii bastit hukset bieggafámu.
Bieggafápmohuksemiid Sápmái vuostálastet Tauno Ljetoff, Veikko Feodoroff, Tuomas Aslak Juuso, Markku Porsanger, Maarit Kiprianoff, Sámmol Lukkari, Janne Hirvasvuopio, Matti Aikio, Inka Musta, Pigga Keskitalo, Anni-Sofia Niittyvuopio, Pirita Näkkäläjärvi, Ulla-Maarit Magga, Anni Koivisto, Veijo Niittyvuopio, Kari Toivo Lukkari, Juha-Petteri Alakorva, Anu Avaskari, Leo Aikio, Armi Palonoja, Tinja Semenoff, Mari Gauriloff, Aslak Pekkala, Karen-Anni Hetta, Anne Nuorgam ja Marjaana Aikio.
Máŋgasat evttohasain ákkastallet bieggafámu vuostálastima dáinna, ahte bieggamillot hehttejit sámeealáhusaid eaige dat heive sámeguvlui. Anni-Sofia Niittyvuopio oaivvilda, ahte bieggafámus ii leat sámeálbmoga dohkkeheapmi.
– Sámiid eatnamiid ii sáhte váldit geavahussii ruoná sirdašumi namas. Mii háliidit seastit buhttes ja guoskameahttun luonddu min mánáide, dadjá Niittyvuopio.
Tauno Ljetoff oaidná, ahte dálá dilis bieggafápmohuksemiidda ii leat dárbu Sámis. Son goit ii oalát hilggošii jurdaga bieggafámus.
– Boahttevuođas báikkálaš servošat soitet háliidit bieggafámu iežas guvlui. Vejolaš huksemiid goit ferte čađahit sámiid eavttuiguin ja dain ferte leat sámeálbmoga dohkkeheapmi, oaivvilda Ljetoff.
Ljetoff jurdagiidda guorrasa maiddái Janne Hirvasvuopio.
– Jus, ja dušše jus guovllu sámit háliidit ieža friija dáhtuin huksehit bieggafámu heivvolaš guvlui, de dalle in vuostálastte ášši.
Sámedikki vuosttaš várreságadoalli ja evttohas Anni Koivistos gal lea čielga oaidnu das, ahte bieggamillut eai gula Sápmái.
– Dat guođášedje bissovaš luottaid min hearkkes luonddubirrasii ja hehttešedje árbevirolaš ealáhusaid, dadjá Koivisto.
Sámit ieža fertejit dohkkehit huksemiid
Vihtta evttohasa eai vástidan čielgasit , ahte leat go sii ovtta- vai sierraoaivilis áššis. Margareetta Suoninen, Kari Guttorm, Asko Länsman, Leena Niittyvuopio-Jämsä ja Pentti Pieski ákkastalle oaivileaset iešguđet láhkai. Sin vástádusain goit vuhttui čielgasit, ahte bieggafápmohuksemii gálgá leat sámeálbmoga dohkkeheapmi.
– Jus báikkálaš olbmot dan háliidit, de dalle, oaivvilda Leena Niittyvuopio-Jämsä.
Margareetta Suoninen mielas bieggafápmorusttegat livčče ávkkálaččat ja buorre elfápmobuhtadanvuohki. Son lea goit vehá eahpesihkkar das, mo heivehit eará ealáhusaid ja rusttegiid oktii.
– Dutkamušat čájehit, ahte omd. bohccot ja eará eallit garvet daid. Ja man olu eatnamat dárbbašuvvojit earret eará fuolahanluottaide, smiehtada Suoninen.
Kari Guttorm mielas ášši lea buncarákkis. Asko Länsman fas oaivvilda, ahte bieggafámu huksema fertejit sápmelaččat ja maid guovllu bálgosat dohkkehit.
Pentti Pieski lea dan oaivilis, ahte almmá sámiid ja báikkálaččaid miehtama ii galgga dahkat stuorra industriijahuksemiid.
– Galgá ovttasráđiid ohcat čovdosiid, gosa ja mo livččii vejolaš. Jus ii gávdno dohkkejupmi, de dalle ii, oaivvilda Pieski.
Evttohasain Nilla Tapiola, Marko Katajamaa ja Niko Valkeapää eai searvan Yle Sámi gažadeapmái.
Anár ja Ohcejohka gieldán bieggafámu ollásit
Bieggafámu huksejit dál olahus fárttain. Bieggamilluid háliidivčče cegget maid davás, muhto goit davimus gielddat eai leat mielas dasa. Dán rádjai Anára ja Ohcejoga gielddat leat ollásit gieldan bieggafámu earret eará boazodoalu geažil.
Maiddái Lappi lihttu lea čielggadišgoahtán, mo bieggafápmu heivešii sámeguovllu golmma davimus gildii nappo Anárii, Eanodahkii ja Ohcejohkii. Diibmá dan čielggadedje jo eará Lappi gielddain.
Sámegielddain leat garra eavttut luonddu geavaheamis bieggafámu huksemii. Sivvan dasa leat earret eará viiddes suodjalanguovllut ja mearkkašahtti kulturbirrasat.
Ášši dutket dál danin, go Eurohpá Uniovnnas leat ođđa čavgadut gáibádusat ođasmuvvi energiija hárrái. Lappi lihtu čielggadeami árvalit gárvánit jagi 2024 lohppii.
Oahpásmuva evttohasaide ja sin ákkastallamiidda dáppe.