Njuike sisdoaluide

Guovdageidnolaš Mihkkal Hætta fárrii Stuorradikki ovdii: ”In leat dáppe danin go mus lea miella fal danin, go stáhta rihkku min álbmoga rivttiid”

Hætta ulbmilin lea, ahte olbmot dieđášedje Fosen-ášši birra. Badjel 700 beaivvi dassái Norgga alimusriekti attii duomu, man mielde Fovsennjárgii huksejuvvon bieggamillut rihkkot sámiid vuogatvuođaid.

Mihkkal Hætta lea dolkan dasa, ahte stáhta joatká olmmošvuoigatvuođaid rihkkuma go ii čuovo alimusrievtti duomu Fovsena bieggamillopárkkas.
Xia Torikka

Guovdageidnolaš Mihkkal Hætta lea lávostallan Ušlus Stuorradikki ovddas vuossárgga rájes. Dainna son háliida čájehit mielas ja čálmmustahttit sámiid vuoigatvuođaid.

– In leat dáppe dan dihte go mus lea miella, muhto dan dihte go stáda rihkku min álbmoga olmmošvuoigatvuođaid. In vuolgge dáppe eaktodáhtolaččat ja orun dáppe dassážii, go stáda heaitá rihkkumis lága, čállá 22-jahkásaš Hætta Instagramas.

Norggas lea gollan jo badjel 700 beaivvi das, go Norgga alimusriekti attii mearrádusa Fovsennjárgii, máttasámiguvlui huksejuvvon bieggamillopárkkas. Mearrádusa mielde bieggamillopárkka huksemii ii lean lohpi ja dat rihkku guovllu boazosápmelaččaid vuoigatvuođa hárjehit iežaset kultuvrra.

Vaikke mearrádus bođii jagis 2021, mihkkige ii leat dáhpáhuvvan, ja Eurohpá stuorimus bieggafápmorusttegat jorret ain Fovsennjárggas.

NRK: Stuorradiggi lea háleštan miellačájeheddjiiguin

Norgga Suorradikki ovdaolmmoš Masud Gharahkhani lea diđolaš das, ahte lávvu lea ceggejuvvon Stuorradikki olggobeallái.

Gharahkhani muitala NRK:i, ahte sii leat háleštan miellačájeheddjiiguin. Son muitala, ahte vaikke miellačájeheaddjit eai leat ohcan lobi cegget lávu, de Stuorradiggi lea árvvoštallan, ahte ii leat dárbu jáget miellačájeheddjiid eret, dasgo sii eai áiggo eastit Stuorradikki doaimmaid moge.

Masud Gharahkhani lohká iežas maid áddet dan, manin miellačajeheaddjit leat čatnasan áššái.

Sávvá Stuorradikki bargat áššiin

Sápmelaččat leat ovdalge čájehan miela ja čalmmustahttán sámiid vuoigatvuođaid dakkár ákšuvnnaid bokte, dego Guovdageainnus 1850-logus, Álaheajus 70-logus, Gállokis logi jagi dassái ja dán jagi guovvamánus Ušlus.

Hætta lei mielde maiddái guovvamánus ordnejuvvon demonstrašuvnnas, go Norgga sámiid riikkasearvvi nuorat ja norgalaš Natur og Ungdom -organisašuvnna nuorat manne iešguđet ministerijaide Fovsen-ášši olis. Demonstrašuvdna bisttii badjelaš vahku.

Mihkkal Hætta ja Ella Marie Isaksen Hætta.
Mihkkal Hætta ii leat áibbas okto dárbbašan leat. Govas su lassin Ella Marie Hætta Isaksen. Govva: Ella Marie Isaksen Hætta

Mihkkal Hætta oaidná, ahte áidna vejolašvuohta sutnje dál lei fárret Stuorradikki ovdii, go Fovsena bieggamiellopárkaášši ii leat ovdánan guovvamánu maŋŋá moge.

– Sávvamis dat váikkuha dasa, maid sii dahket Stuorradikkis ja ahte dat šattašii sidjiide dehálut geargat dainna áššiin. Ja maiddái go olbmot bohtet jearrat dan áššis, de veahkeha go lea dáppe ja čilge mot dat manná, čilge Hætta Yle Sápmái.

Áigot ordnet fas demonstrašuvnna

Dasa lassin ahte Hætta lea báikki alde Stuorradikki ovddas, son juohká maiddái sosiala mediai dieđu das, mii doppe dáhpáhuvvá. Hætta ulbmilin lea, ahte olbmot dieđášedje ášši birra.

– Mun in dábálaččat leat somes nu aktiivvalaš, muhto mus leat lihkus veahkit dáppe. Gal dieđusge oaidná erohusa, sihke dalle guovvamánus ja dál nai, ahte olbmot ožžot eanet dieđu.

Golggotmánus dievvá guokte jagi Norgga alimusrievtti mearrádusas. Mihkkal Hætta muitala, ahte golggotmánu 11. beaivve lea dárkkuhus ordnet fas stuorát demonstrašuvnna jahkebeaivvi olis.

– Mii leat bovden olbmuid dalle deike Ušlui čájehit miela, jus lea hállu de berrešii boahtit deike, ávžžuha Hætta.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Ingá Máret Gaup Juuso ja Mihkku Laiti lávkiiga lávddi ala Nordic Business Forum dáhpáhusas Helssegis dán vahkus.

Ođđasamos hoteallafidnu leat plánemin Anára girkosiidii Juvdujohgáddái. Guovllus lea juo lávva ja dohko lea huksenriekti oktiibuot 7 700 njealjehasa sturrosaš hotealla huksemii.

Guolástanárbevieruid rievdan váikkuha njuolga maid sápmelaččaid buresveadjimii, oaivvilda Sámi psykososiálalaš doarjjaguovddáža Uvjja hoavda Heidi Eriksen.