Eurohpás vigget dál jođálmahttit dárbbašlaš minerálaid ruvkedoaimmaid, joatkkaválbmema ja ođđasit geavaheami.
Eurohpá parlameantta dievasčoahkkin dohkkehii duorastaga jienasteamis iežas evttohusa, mii guoská dárbbu boltut dehálaš minerálaid Eurohpás.
Boahttevuođas ruvkelobi sáhttá oažžut jo guovtti jagis, jus áigu boltut EU mielas dárbbašlaš minerálaid. Dárbbašlaš minerálan gehččet ovdamearkka dihte litium ja koboltta. Daid fas dárbbašit báhtteriidda.
Guovtti jagi áigemearri ii guoskkašii birasváikkuhusaid árvvoštallama. Suomas maid lea vejolašvuohta gieldit ruvkke rahpama, jus dat nu háliidit.
”Ásahus guođđá eandaliige sámiid suddjekeahtes dillái”
Sáhka lea eurohpálaš ruvkedoaimmaid álggaheamis dego heađis ja njuolggo geaidnu strategalaš ruvkedoaimmaide, árvvoštallá europarlamentarihkkár Sirpa Pietikäinen.
– Jienastusas dáhpejedje Suoma luondu, čázádagat ja sámiid rievttit, čállá Pietikäinen.
Europarlamentarihkkárguovttos, Alviina Alametsä ja Heidi Hautala mielas ođđa ruvkelágas leat váttisvuođat Natura-suodjalanguovlluid ja sámiid rivttiid dáfus.
– Ásahus guođđá eandaliige sámiid suddjekeahtes dillái. Imaštalan, manne earát eai guottihan min evttohusa, mas suodjaluvvon birrasa guođášedje ruvkedoaimmaid olggobeallái, čállá europarlamentarihkkár Alviina Alametsä dieđáhusastis.
– Luonddusuodjalanguovlluide boahtá dál deaddu ráhpat ruvkkiid. Strategalaš autonomiija ii sáhte dárkkuhit dan, ahte dainna liibbain sihkastit luondduárvvuid ja sámiid rivttiid, dadjáges europarlamentarihkkár Heidi Hautala.
FPIC -prinsihppa mielde muhto ii sihkkarvuohta dan seailumis teavsttas
Ruoŧa Sámi Radio ođđasa mielde ođđa ruvkeásahusas eamiálbmogis livčče eanet sáni sadji ja eamiálbmogiid válddášedje buorebut vuhtii.
Ievttá EU-parlameantta jienastusas goit dohkkehedje rievdadusa, man mielde proseassain galget fuomášit FPIC -prinsihpa (free, prior and informed consent). Dat dárkkuha dan, ahte álgoálbmogis ferte oažžut ovddalgihtii lobi, jus áigot ovddidit juoga, mii heajuda álgoálbmogiid rivttiid. FPIC ii dárkkut goittotge veto-rievtti.
Dál ii leat makkárge sihkkarvuohta, ahte EU-parlameanttas dohkkehuvvon rievdadus bážášii bissovaččat loahpalaš láhkatekstii. Das baicce bohtet ráđđádallat vel.
Suoma europarlamentarihkkárat eai leat ovtta oaivilis
Eurohpá parlameanta dohkkehii evttohusa stuorra eanetloguin. 515 áirasa jienastedje bealis ja 34 vuostá.
– Proseassaid galgá oažžut jođánit johtui. Dálá dilis ruvkke ráhpan bistá Eurohpás sullii logi jagi. Dat lea menddo guhkes áigi, dadjáge europarlamentarihkkár Henna Virkkunen.
Háliidit Eurohpá birgešgoahtit buorebut Kiinná haga
Ásahusa duogábealde lea eandaliige máilmmi dáláš dilli, mas eanaš oarjemáilmmi eallimis dárbbašlaš minerálat bohtet Kiinnás.
Ovdamearkka dihte ovtta mátketelefovnna čohkkemii dárbbašit badjel 60 sierra ávdnasa. Dál Kiinnás buktet measta visot daid ávdnasiid, maid mátketelefovnna ráhkadeapmái dárbbašit.
Čuovvovažžan ásahus ovdána Eurohpá parlameantta, ráđi ja kommišuvnna gaskasaš ráđđádallamiidda. Dán vulobeale grafihkas oainnát Suoma ruvkeplánaid ja báikkiid, gos leat minerálat. Gieskat lea ságastahttán eandaliige Soađegili Kevitsa-ruvkke birasváttisvuođat.
15.9.2023 Tekstii lasihuvvon FPIC-prinsihpa máinnašeapmi ásahusas.