Sámediggeválggaid jienasteapmi lea jođus, muhto measta čuohti olbmo vurdet ain dieđu jienastanrievttis.
Sámediggeválggain sáhttet jienastit dat sápmelaččat, geat gullet sámediggeválgalogahallamii. Jienastanbáikái vigget fuolakeahttá das, ahte namma váilu válgalogahallamis.
Šaddágo duhát kilomehtera mátki duššás?
Okta guhte áigu viggat jienastit lea Gihttelis riegádan Paavo Riihitammela. Son viggá jienastit sámediggeválggain alimus hálddahusrievtti jagi 2021 mearrádusain. Mearrádusas gávnnahit, ahte Riihitammela ferte merket čuovvovaš sámediggeválggaid válgalogahallamii.
– Mun lean bivdán virgeveahki, vai sáhtán oassálastit válggaide válgadoaibmabáikkis ja munnje attášedje válgaáššebáhpáriid maid doppe bivddán. Mus lea doppe dálá dieđuid mielde virgeválddi ovddasteaddjit fárus dili čuovvumen. Mun háliidan sihkkarastit, ahte sáhtán dorvvolaččat čađahit jienasteami sámediggeválggain.
Jienasteami geažil Riihitammela ferte mátkkoštit duhát kilomehtera mátkki oaivegávpotguovllus Anárii. Son lea okta dain, gean sámedikki válgalávdegoddi ii čáhkadan jagi 2023 válgalogahallamii, vaikko AHR lea su válgalogahallamii ovdal dohkkehan ja mearridan, ahte su galgá merket čuovvovaš válggaid válgalogahallamii. Yle lea oaidnán AHR mearrádusa.
Boares mearrádus ii válgalávdegotti mielde dohkke ođđa válggain
Hálddahuslága emeritusprofessor Olli Mäenpään mielde AHR ii sáhte mearrádusain váldit beali čuovvovaš válggaid válgalogahallama legitimitehttii, iige vuođđudit bissovaš jienastanrievtti geasage.
Son árvala, ahte Riihitammela dáhpáhusas sáhka lea earenomášdili čovdosis, man ii sáhte viiddidit guoskat buot sullasaš dáhpáhusaid.
– AHR gáibida, ahte su galgá merket válgalogahallamii jagi 2023 válggain, danin go sus ii geavatlaččat šat leamašan vejolaš jienastit jagi 2019 válggain. Dain AHR mearrádusain son várra galggašii beassat jienastit jagi 2023 válggain.
Sámedikki válgalávdegotti čálli Antti Aikio mielde válgalogahallamis eai leat váldán eret ovttage olbmo, geas lea jienastanriekti. Son muittuha, ahte juohke válggaid várás ráhkadit sámediggelága mielde ođđa válgalogahallama, mat leat justa daid válggaid várás.
– Jagi 2023 válgalogahallama ráhkadettiin válgalávdegoddi fertii vuhtiiváldit ON olmmošvuoigatvuođakomitea ja nállevealaheami vuostásaš komitea cealkámušaid, maid mielde dihto alimus hálddahusrievtti mearrádusaid leat gávnnahan dakkárin, mat loavkidit Suoma riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamuša geatnegasvuođaid, čállá Aikio.
Válgalávdegoddi lea almmuhan, ahte duopmostuolu mearrádusain besset jienastit dat, geat leat ožžon alimus hálddahusrievtti mearrádusa jienastanrievttis jagi 2023 válgalogahallama ektui. AHR lea goittotge árvalan, ahte sii eai astta gieđahallat váidagiid ovdal sámediggeválggaid.
– Jagi 2023 válgalogahallamii guoski mearrádusat eai leat válgalávdegotti dieđuid mielde addojuvvon velá, čállá Aikio.
”Mun lean álo diehtán, ahte lean sápmelaš”
Avvilis bajásšaddan Ritva Hirvelä ássá dál Lempääläs. Songe vuordá mearrádusa jienastanrievttis jagi 2023 válggaide alimus hálddahusrievttis ja sávvá, ahte beasašii jienastit.
– Jus gearggašii boahtit dat alimus hálddahusrievtti mearrádus. Dathan livčče máilmme buorre, ahte njulgejit dán boasttuvuođa.
Hirvelä dovdá, ahte su leat vuolidan ja vealahan. Son lea guvttiin válggain leamašan válgalogahallamis AHR mearrádusain. Son ii iežas sániid mielde leat dohkkehuvvon válgalogahallamii giellakriteara geažil. Hirvelä mielas son livččii deavdán dan.
Hirvelä muitala, ahte su vánhemat leigga anáraččat Mátta-Anáris ja son gullá Morottaja sohkii máttuidis bokte. Sámedikki ja AHR váidagiid várás Hirvelä lea ohcan earret eará Oulu eanangoddearkiivvas báhpáriid, mainna duođaštit sápmelašvuođa.
– Mun lean álo diehtán, ahte lean sápmelaš eatni ja áhči bealde. Dat ledje sihkarastinmateriálat ja das mun vulgen johtui. Bessen válgalogahallamii máŋggaid váidagiid ja duođaštallamiid maŋŋá AHR mearrádusain, muhto dál munge lean gahčan doppe eret.
Girkohearrádoaimmahaga duođaštus ii okto reahkká duođaštussan eatnigielas
Sámediggelágas sápmelašvuođa sáhttá meroštallat golmma kritearain. Okta dain lea nu gohčoduvvon giellakriteara mii dárkkuha dan, ahte olmmoš ieš dahje goit okta su vánhemiin, áhkuin dahje ádjáin livčče oahpan sámegiela vuosttašgiellan. Paavo Riihitammela oaidná giellakriteara problemáhtalažžan.
– Iihan dan sáhte ovttage olbmo ektui dárkilit duođaštit, ahte vuosttaš sánit ledje sámegiela dahje muhtun eará giela.
Sámedikki stivrra lea árat mearrádusas jagis 2015 gávnnahan, ahte okto girkohearrádoaimmahaga duođaštusa olbmo eatnigielas, eai sáhte atnit doarvái luohtehahtti čájáhussan olbmo sámegiela oahpamis namalassii vuosttaš giellan.
Jagi 2015 almmustuvvan artihkkalis sámedikki orgánat rahpet ákkaid válgalogahallamis hilgumii almmolaš dásis. Sámedikki stivrra gávnnahii, ahte sámegiella lea eanemus objektiivvalaš sápmelašmeroštallama kriteara. Dan ákkastalle sámegiela mearkkašumis sámekultuvrii ja dasa, ahte giella lea vuosttaš juridihkalaš sápmelašmeroštallama vuođđu. Sámegiella lea stivrra mielde leamašan áidna objektiiva sámevuođa kriteara ovdal jagi 1995 sámediggelága.
Hilguma ákkastalle maid vuosttašgiela oahppama duođaštemiin. Jagi 2015 ohcamušaid mielddusin sáddejedje stuorra meari priváhta olbmuid duođaštusaid ohcci vánhema, áhku dahje ádjá sámegiela máhtus. Válgalávdegoddi gávnnahii dalle, ahte dákkár duođaštusat eai dohkke, eaige vuosttažin ohppojuvvon gielat sáhtte leat go okta.