Kanáda lea beroštuvvan ovddidit ovttasbarggu sámiiguin árktalaš guovllu áššiin. Kanáda ambassadevra Jeanette Stovel lea galledan dán vahkus Anára Sámedikki bovdejumis. Ambassadevra atná dán galledeami dehálažžan.
– Mun lean Anáris vai áddešin dili Sámis.
Stovel galledii Anáris Sámedikki, sámi mánáidgárddi, sámemusea ja luondduguovddáš Siidda ja Yle Sámi. Son illuda go beasai deaivvadit Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juusoin, guhte muitalii sutnje earret eará sámeealáhusain, dálkkádatnuppástusas ja ovttasbarggus Suoma ja Kanáda gaskkas eamiálbmotáššiin.
Ovdamearkka dihte dálkkádatnuppástus váikkuha Kanáda árktalaš guovlluin seamma láhkai go Sámis.
– Sámiin ja Kanáda eamiálbmogiin leat ollu oktavuođat danin go mii rahčat seamma hástalusaiguin. Lea dálkkádatnuppástus, ealáhusat leat áitojuvvon, gielaid ja kultuvrra ealáskahttin, Stovel logahallá.
Son goittotge fuomášuhttá, ahte vaikko hástalusat leat ovttaláganat, lea sutnje dehálaš skáhppot áddejumi namalassi sámiid geahččanguovllus.
Stovel mielde sis lea Kanáda bealis nana beroštupmi hukset ovttasbarggu ja oktavuođa Sámedikkiin. Son oaivvilda, ahte oktavuođaid huksen ii leat váttis, dan várás fertešii dušše gávdnat rivttes vugiid ja vejolašvuođaid danin go beroštupmi dasa gávdno.
Stovel namuha oktan ovdamearkan ovttasbarggus dan, ahte guktuid álbmogiid eallilan olbmot beasašedje juogadit sin vásáhusaid.
– Olbmot, geat leat ieža oaidnán nuppástusaid dálkkádagas, ja de nuorat leat dat, geat dolvot daid áššiid ovddos guvlui. Árbedieđu ja vásáhusaid lonohallan duođaid nanusmahtášii oktavuođaid.
Stovel sávvá, ahte dát galledeapmi ii báze su maŋimuš galledeapmin Sámis. Sus lea nana jáhkku dasa, ahte sámiid oktavuohta Kanádai šaddá čavgadut.
Kulturlonuhemiin juo ságastallojuvvon
Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso muitala, ahte Sámedikkis ja Kanádas leamašan ovttasbargu juo guhká. Go Supmii válljejuvvui ođđa Kanáda ambassadevra mannan jagi loahpas, de Juuso mielas lei lunddolaš čatnat oktavuođaid ja bovdet Stovel Sámedikki guossin.
– Mis lea dábálaččat oalle olu ovttasbargu iešguđet riikkaiguin. Kanáda lea dálá dilis álgoálbmotvuoigatvuođaiguin oalle progressiiva riika ON:s, ja mis leat oluge iešguđetlágan ovttasbarggut Kanádain. Jurddašeimmet, ahte livččii lunddolaš, ahte mii čiekŋudit dán dili ja máhtu ja maiddái vejolaš ovttasbarggus ságastallat albma guossástallamis, čilge Juuso.
Sámedikki njunuš jáhkká, ahte Sámediggi ja Kanáda sáhttet ovttasbargat máŋgga suorggis, jus dasa fal gávdno dáhttodilli ja dasa leat resurssat.
– Mii leat várrugasat dakkár álgoságastallamiid čađahan kulturlonuhemiin dahje árktalaš álgoálbmotovttasbarggus, dego kultur-, filbma- ja musihkkasuorggis ja maiddái vejolaččat duojis, muitala Juuso.
Sámi ja Kanáda čatnet oktii dálá dilis čavgadepmosit goit dálkkádathástalusat.
– Konkrehtalaš ovdamearka lea dat, ahte mis leat ekologalaš dilit ja dálkkádatrievdamat dáhpáhuvvame. Kanadas leat guhkes vásáhusat, ahte mot eallá ja bivdá ruoššaluosa. Visot dákkár vejolašvuođaid ságastallan ja ovttas dutkan lea okta dakkár vuohki ovttasbargat, árvala Tuomas Aslak Juuso.