Suoma Sámediggi lea fuolas sámiid guolástanárbevieruid dilis ja leage álggahan ságastallama guolástanárbevieru iešvuođaid ja hástalusaid birra.
Anára Sajosii ledje odne duorastaga čoahkkanan sihke guolástanárbevieru áššedovdit go maiddái aktiivvalaš guollebivdit sámiid ruovttuguovllus suokkardallat guolledoalloáššiid seminárii.
Sámedikki nubbi várreságadoalli Leo Aikio muitala, ahte ulbmilin lea oažžut sámi guollebivdiin dieđuid das, ahte mo bivddus manná dál.
– Guolis leamašan stuorra mearkkašupmi sámiid eallimis álot ja sihkkarit ain boahttevuođasge. Danin mii háliidit Sámedikkis diehtit, ahte maid olbmot jurddašit ja mo sii vásihit buot rievdadusaid mat leat leamaš ja leat ain jođus. Ná mii de sáhttit vástidit buot dárbbuide dán ášši oasil, čilge Aikio.
Guolásteapmi leamašan stuorra rievdadusaid siste maŋemuš jagiid. Deatnogátti olbmot leat šaddan čuožžut johkagáttis juo máŋga geasi luossabivdogildosa geažil. Seamma áigge ruoššaluossa fas lea gorgŋugoahtán johkii ja dagahan ođđa dili Deanus. Dasa lassin dálkkádatrievdan ja čáziid liegganeapmi maid áitet sámiid árbevirolaš guollebivddu.
– Guollenálit rivdet ja gal dat dagaha fuola das, ahte maid mii sápmelaččat dasto boahtteáiggis borrat. Galhan guolásteapmi gullá min biebmoautonomiijai. Dieđusge dat boktá olbmuin eahpesihkarvuođa dovdduid, ahte gosa guvlui guollenálit mannet, smiehtada Aikio.
Sámedikki viggamuššan leage ovddidit sámiid guolástanárbevieru seailuma.
– Dálkkádatrievdan váikkuha jo čielgasit. Danin mii maid bargat dan ovdii, ahte oažžut guollebivddu vuogáiduvvat dán rievdadussii, dadjá Sámedikki nubbi várreságadoalli Leo Aikio.
Eriksen: ”Dehálaš addit saji morrašii”
Árbevirolaš ealáhusaid dili jođánis nuppástuvvan oidno Deatnoleagi sosiálalaš eallimis. Erenomážit luossabivdogielddus lea váikkuhan njuolga johkalegiid olbmuid buresveadjimii.
Olbmot leat dego jaskkodan, sii eai šat deaivvat nu olu eaige galledatta nuppiideaskka luhtte go eai leat luossaságat, muitala Sámi psykososiálalaš doarjjaguovddáža Uvjja hoavda, doavttir Heidi Eriksen.
– Dehálaš lea dál dieđusge addit saji dan morrašii ja hállat ja monu geahččalit áddet. Mii leat nu johtilit gártan vuogáiduvvat dakkár moivvi sisa, ahte addit saji, bisánit, vai mii nagodat hukset dan oktasaš áddejumi das, ahte mo mii beassat dás ovddosguvlui, dadjá Eriksen.
Eriksen doalai semináras sáhkavuoru, mas buvttii ovdan dan mo sápmelaččain ja maid eará árktalaš guovllu álgoálbmogiin lea oppalaš dearvvašvuođa ja buresbirgejumi áddejupmi. Son oaivvilda, ahte deháleamos ministtar gii váikkuha sámiid buresveadjimii, lea eana- ja meahccedoalloministtar, iige nuge olu sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija.
– Dearvvas, buresveadji olmmoš eallá ovttas dearvvas buresveadji guliin, luosain ja bohccuin, dearvvas ja buresveadji luonddus. Dat lea dakkár oktii čadnon čuolbma, ahte jus doppe mii nu ii veaje bures, de dat váikkuha juohke dásis buohkaide ja sápmelaččaide eandalit, dadjá Eriksen.
Sápmelaččain maid giella, kultuvra ja árbevierut leat čadnon sohkaáddejupmái, árbevirolaš ealáhusaide, eatnamii ja čáhcái, čilge Eriksen.
– Mis lea dakkár árbevirolaš vuohki bivdit dahje geavahit luonddu ja eatnama. Dalle go dat, masa mii leat hárjánan, álgá rievdat, dat ii leat šat seammaláhkai. Dalle sáhttá boahtit maiddái dakkár siskkáldas gilvu dan eatni ráhkisvuođas, dan eatnama ja čázi ráhkisvuođas, dadjá Heidi Eriksen.
Jus sápmelaččat šaddet ođđa dilis gilvališgoahtit luonddu geavaheamis, dat sáhttá dagahit konflivttaid ja ovttaláhkai maid háddjet servodaga, árvala Eriksen.
– Min guolástanárbevieruthan leat rievdamin dál sakka ja ieš dieđusge oainnán hui bures dan dili mii dál Deanus lea. Doppe lea boahtán vierisšládja hui garrasit ja dat leamašan dego šohkka olles servodahkii. Dákkár johtilis rievdamat dáhpáhuvvet maiddái eará guovllus Sámis, nu go dan čázi liegganeami dihtii dadjá Heidi Eriksen.