Skip to main content

Postâ poođij Njellimân tovle tuše ohtii mánuppaajeest

Matti Saijets 80 ihheed.
Matti Saijets 80 ihheed Matti Saijets 80 ihheed. Kove: Saara Lahdenmäki, kotialbumi ealli arkiiva

Njellim Matti, Matti Saijets, muštâl jieijâs suuvâ aassâmkiedi historjást já muuštâš, maht ovdâmerkkân poostâ jođettem lii muttum suu eellim ääigi. Ella Sarre sahhiittâlâi Njellim Maati ive 1982.

Njellim Matti muštâl, ete vuosmuš táálu rahtui paijeel čyeti ihheed tassaaš suu suuvâ päikkikiädán. Suu äijih, Nyere Piäkká raahtij tom. Tađe ovdil siämmáá pääihist lijjii maŋgâ puáris kuátisaje. Matti Saijets mainâstâl meiddei anarâšâi já eres ulmui, syemmilij já nuorttâlij, koskâvuođâin Njellimist. Suu mielâst anarâšah láá pyereest piergim eres ulmuiguin.

– Täälhân mij kale pel pyereest piergim, ij mist lah lamaš mihheen riijdoid vala taan räi. Jiem tieđe maht täst oovdâs monâškyeđiš, Saijets iätá.

Postâ juovdâi Njellimân harvii

Njellim Matti tooimâi kuhháá maaŋgâin tooimâin ovdâmerkkân Aanaar kieldâst já Avveel palgâsist. Sun maainâst, maht eellim lii muttum toi iivij ääigi. Ovdâmerkkân postâ poođij täälvi ääigi tuše ohtii mánuppaajeest Njellimân, talle ko siijdân ij lamaš val maađij.

– Poostâ kuljâttii, keessiv suuvân tovben Anarist teehin já tottahan tälviv, jiem aainâs mušte, mut tohhân vissâ poccuin kuljâttij ohtii mánuppaajeest. Matti Aikio lâi postâkuljâtteijen talle aalgâst, Matti Saijets muuštâš.

Comments
  • Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâ vuosmuš čorgejeijee

    Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâst pargoost ivveest 1954.

    Iŋgá já suu iššeed Heikka láin pargoost Päärtih škoovlâst talle ko tom algii rähtiđ 1954. Škovlâ valmâštui 1956. Suái meid assáin tobbeen. Algast puohah, máttáátteijeeh, uáppeeh já pargeeh. Puohah lijjii škovlâtáálust, mii lâi vuosmuš táálu maid rahtii. Maŋeláá rahtii máttáátteijeid viistijd já majemustáá asuntola. Pargo lâi ennuv já pälkki hyeni.

  • Inga Maarit Sietiö lâi Sämimuseo Siidast pargoost 20 ihheed

    Inka Maarit Sietiö ooinij immâš Kuhmost.

    Ingá Maarit Sietiö áásá tääl puárrásij táálust Anarist. Sun jotá servikode kerhoin já tuáijoo pääihist. Keessiv sun eelij kolliistâlmin Elsa Väisäii Kuhmost. Tobbeen sun ooinij immâš, maht mašinijgin poččii kuusâid. Siämmáá määđhist sun kiirdij kirdemmašináin vuosmuu keerdi elimist. Inga Maarit lâi 20 ihheed Sämimuseost Anarist pargoost.

  • Solojäävrist ässee Matti Valle muštâl kumâttâsâin

    Matti Valle ooinij keessiv tažâligijd moh iä lam olmâ elleeh

    Solojävri lii 5 km kukkosâš já pelnub km kukke ja 14 soollâđ čieŋŋâl. Tot lii suullân 10 km keččin Aanaar markkânist. Matti Valle lii ubâ avvees, 70 ihheed, aassâm ton kuávlust. Sun šoodâi Kerrisnjaargâst, mut tääl sun áásá Stuorrâpovenjaargâst. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin čohčuv 1985. Kaabi Jovna Kaabin sun ooinij kumâttâsâid.

  • Riitta Valpu Sarrest lijjii ennuv poccuuh, mut viljâ Marttin ko jaamij, te vuobdij puoh meddâl

    Riitta Valpu Sarre varrij jo nuorrân Taažân.

    Riitta Valpu Sarre rievdâi puásuihomáigijn Paččvei riidon, Vaggatem siijdân, tave Taažân. 15 ihásâžžân sun moonâi vuosmuu keerdi puásuimiäcán. Taažâst asâdem ääigist Riitta Valpu lii lam meid kuáláástmin meerâst, páldáid, luosâid já torske. Tovle koolgâi poollâđ keeđhijn já kuobžâin já kuumpijn. Sun lii paččaam áálduid já ráhtám poccuu mielhist vuástá.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâ vuosmuš čorgejeijee

    Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâst pargoost ivveest 1954.

    Iŋgá já suu iššeed Heikka láin pargoost Päärtih škoovlâst talle ko tom algii rähtiđ 1954. Škovlâ valmâštui 1956. Suái meid assáin tobbeen. Algast puohah, máttáátteijeeh, uáppeeh já pargeeh. Puohah lijjii škovlâtáálust, mii lâi vuosmuš táálu maid rahtii. Maŋeláá rahtii máttáátteijeid viistijd já majemustáá asuntola. Pargo lâi ennuv já pälkki hyeni.

  • Inga Maarit Sietiö lâi Sämimuseo Siidast pargoost 20 ihheed

    Inka Maarit Sietiö ooinij immâš Kuhmost.

    Ingá Maarit Sietiö áásá tääl puárrásij táálust Anarist. Sun jotá servikode kerhoin já tuáijoo pääihist. Keessiv sun eelij kolliistâlmin Elsa Väisäii Kuhmost. Tobbeen sun ooinij immâš, maht mašinijgin poččii kuusâid. Siämmáá määđhist sun kiirdij kirdemmašináin vuosmuu keerdi elimist. Inga Maarit lâi 20 ihheed Sämimuseost Anarist pargoost.

  • Solojäävrist ässee Matti Valle muštâl kumâttâsâin

    Matti Valle ooinij keessiv tažâligijd moh iä lam olmâ elleeh

    Solojävri lii 5 km kukkosâš já pelnub km kukke ja 14 soollâđ čieŋŋâl. Tot lii suullân 10 km keččin Aanaar markkânist. Matti Valle lii ubâ avvees, 70 ihheed, aassâm ton kuávlust. Sun šoodâi Kerrisnjaargâst, mut tääl sun áásá Stuorrâpovenjaargâst. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin čohčuv 1985. Kaabi Jovna Kaabin sun ooinij kumâttâsâid.

  • Riitta Valpu Sarrest lijjii ennuv poccuuh, mut viljâ Marttin ko jaamij, te vuobdij puoh meddâl

    Riitta Valpu Sarre varrij jo nuorrân Taažân.

    Riitta Valpu Sarre rievdâi puásuihomáigijn Paččvei riidon, Vaggatem siijdân, tave Taažân. 15 ihásâžžân sun moonâi vuosmuu keerdi puásuimiäcán. Taažâst asâdem ääigist Riitta Valpu lii lam meid kuáláástmin meerâst, páldáid, luosâid já torske. Tovle koolgâi poollâđ keeđhijn já kuobžâin já kuumpijn. Sun lii paččaam áálduid já ráhtám poccuu mielhist vuástá.

  • Tovle varriistâllii kiđđuv kesipááikán já čohčuv tälvipááikán

    Kesi- já tälvipääihi koskâsâš varrimmätki puovtij leđe 20 km

    Varriistâllâmmääđhih sattii leđe muáddlov kilomeetterid-uv. Kiđđuv vuolgii ovdil Jonsahpeeivi kesipááikán já čohčâmáánust tälvipááikán. Lahja Paltto eelij sahhiittâlmin Pärtiilijd Aune Kaarret já Elli Palto čohčuv 1984. Aune Kaarret muštá maht sun ohtii varriistâllâmmääđhist teeivâi vuávsá. Lai čohčâ já sij lijjii varriimin tälvipááikán. Sun lâi talle 20 ihásâš.

  • Unto Aikio áásá Aanaarjäävri riddoost Jolnivuonâst já tiävdá luudijd

    Unto Aikio tiävdá luudijd já hirmástâl puásuipargoid.

    Jo nuorrân Unto lâi kiddiistum luudij tevdimist. Tääl sun tiävdá taid já vuábdá. Jieš sun ij likkuu koddeđ taid, sun uástá taid. Unto smiättá älgiđ rähtiđ meid muorâ- já tähtituoijijd. Ovdilgo ko piäsá tevdiđ luudijd já elleid, te näähki kalga poossâđ, kuškâdiđ já mirkkâdiđ. Tevdum luudijd uástih enâmustáá mätkimuštokävppijâsah.

  • Mari Aikio muštâl suu vuosmuu markkânmááđhist já maggaar lâi eellim suu nuorâvuođâst, 1900-lovo aalgâst

    Mari Aikio päikki, eellim já vuosmuš markkân mätki.

    Päärtihlâš Mari Aikio lâi käävci-ihásâš ko eelij vuosmuu keerdi Aanaar markkânist. Talle juttii purjâskárbáin. Mii lii eerhim? Máárjá vuosmuš päikki lâi Varaginjaargâst, Aanaarjäävri riddoost uccâ tuuváást. Máárjá peesâi sii táálu pijgáin, Aila Vááboin, vyelgiđ vuosmuu keerdi markkânân. Vuolgâ lai ehidist já iho vuoššii käähvi já Máárjá uážui kyehti koopâ käähvi já tast sun lâi mielâmield.

  • Maht Pelsa Juhháánist šoodâi eidu Pelsa já maht Supru-nommâ šoodâi

    Pelsa Juhháán lâi Högman ovdilgo suu nommâ muttui Pelsan.

    Pelsa Juhháán muštâl suu šoddâmist, elimist, puásuihomáin, kuáláástmist já maht sust šoodâi Pelsa já maht Supru-nommâ šoodâi. Pelsa Juhháán šoodâi Aarninjaargâst, Čevetjäävri kuávlust. Suu eeni pärnivuođâ pääihist, kost talle värrejii Suuprun. Jo nuorrân sun lâi mieldi puásui homáin tiänáámin. Puásuihommáin sáttojii maŋgâ fiäráán nuorâ kaandân. Meid kuálástus lâi Juhháán perruu pargon.

  • Päärtihlâš Hans Paltto ráhtá muorâst nuuvt čiiŋâid, ko kevttimkáálvuid-uv

    Hans Paltto lii muorâčeppi.

    Pärttih Čivtjuvnjäälmist ässee Hans Paltto lii päkkityejičeppi. Maiden škoovlâid sun ij lah taan várás jottáám, peic jieš lii oppâm porgâmáin. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin algâivveest 1985. Muorâid kalga hommáđ kiđđuv njale ääigi, čääsist käsittiđ, salttiđ, kuškiđ já talle iäskán älgiđ rähtiđ. Hanssâ lii ráhtám peevdijd, laampuid, spejâlijd já rasijáid.

  • Auni Kaarret lii jieš-uv ráhtám nyettikievđâ já koccoon jáhálijd

    Kaarret Auni muštá maht tovle rahtii kievđâ.

    Päärtihlâš Aune Kaarret muštâl maht tovle rahtii kievđâid já jáhálid kosostii. Auni tiätá meid maht Ruávuposâlâmjävri uážui noomâs. Kievđâi rähtim aalgij tast ko peciviäddáid viežžii meecist, tuoldâttii kulmâ peeivi kunnâčääsist. Talle algii panneeđ kievđâ, mast šoodâi nanos já tággáár mii ij vuáju.

  • Aino Siiri lii kuárrum päärnis suormâid oohtân já váldám naharist ryevdiruuđâid

    Aino Siiri kaartâi leđe motomijn meid tuáhtárin.

    Päärtihlâš Aino Siiri muštâl, maggaar suu ellim lâi tovle. Sun lâi ennuv ohtuu párnáidiskuin. Keesijd sij assii Njižžjäävri riddoost Kivikumpust já taalvijd tälvipääihist Pärttihist. Iššeed ko moonâi miäcán, te Aino paasij ohtuu pááikán. Kuusah lijjii navittist, poccuuh meecist já párnááh pääihist. Aino šoddâdij 12 pärnid já puohah šoddii pääihist.

  • Aili Maarit Valle jođettij poostâ 14 ihheed, tom maŋa aalgij tuoijuđ

    Aili Maarit Aikio lâi 60-lovo postâ-almajin.

    Aili-Maarit Aikio jođettij poostâ Väävli Värigâšnjaargân, Aanaarjäävri riidon, ton ääigi ko juttii val čuoigân. Sun lii meid kietâtyejičeppi. Puoh eres kietâtuoijijd sun lii tuoijum, eereeb revkkee já peeskâ. 1967 sun aalgij jođettiđ poostâ čuoigân, vääzin já talle maŋeláá Skidooin, ko taah pottii. Mätki lâi ohtsis 24 km. Taat pargo piištij 14 ihheed.

  • Aila Holmberg lii šoddâm keeđgi oolâ Ševzjäävri riddoost.

    Kielâ muttui anarâškielâst tavekielân ko varrij Ucjuuhân.

    Aila Holmberg áásá tääl Nuorgamist. Sun naajâi Uccjuvlii te anarâškielâ-uv muttui tavekielân. Sust lijjii ohtsis 10 pärnid. Ohtâ sist jaamij já ohtâ lâi piämukandâ. Aila osko et anarâškielâ láppoo ko tom iä sáárnu pääihist innig. Ko Ella Sarre eelij suu sahhiittâlmin ive 1984, sun lâi aassâm nelji ive Nuorgamist, kaandâs pääihist. Tađe ovdil aasâi Puálmágjäävrist.

  • Jolnivuonâ postâalmai Unto Aikio joođeet moddii ohhoost poostâ viiđâ pááikán keessiv kárbáin já tälviv moottorkiälháin

    Postâalmai Unto Aikio.

    Aikio Unto Jolnivuonâst jođettij 1980 lovvoost poostâ. Jolnivuonân ij lam talle luoddâ já postâ-auto juuđij 8 km keejist. Tälviv Unto jođettij poostâ moottorkiälháin já keessiv kárbáin. Postâalmai lâi vuordum kyessi. Aanaarjäävri Jolnivuonân ij lah luoddâ. Nuuvtpa Unto Aikio joođeet poostâ kuohtii ohhoost kuávlu tááloid.