Skip to main content

Postâ poođij Njellimân tovle tuše ohtii mánuppaajeest

Matti Saijets 80 ihheed.
Matti Saijets 80 ihheed Matti Saijets 80 ihheed. Kove: Saara Lahdenmäki, kotialbumi ealli arkiiva

Njellim Matti, Matti Saijets, muštâl jieijâs suuvâ aassâmkiedi historjást já muuštâš, maht ovdâmerkkân poostâ jođettem lii muttum suu eellim ääigi. Ella Sarre sahhiittâlâi Njellim Maati ive 1982.

Njellim Matti muštâl, ete vuosmuš táálu rahtui paijeel čyeti ihheed tassaaš suu suuvâ päikkikiädán. Suu äijih, Nyere Piäkká raahtij tom. Tađe ovdil siämmáá pääihist lijjii maŋgâ puáris kuátisaje. Matti Saijets mainâstâl meiddei anarâšâi já eres ulmui, syemmilij já nuorttâlij, koskâvuođâin Njellimist. Suu mielâst anarâšah láá pyereest piergim eres ulmuiguin.

– Täälhân mij kale pel pyereest piergim, ij mist lah lamaš mihheen riijdoid vala taan räi. Jiem tieđe maht täst oovdâs monâškyeđiš, Saijets iätá.

Postâ juovdâi Njellimân harvii

Njellim Matti tooimâi kuhháá maaŋgâin tooimâin ovdâmerkkân Aanaar kieldâst já Avveel palgâsist. Sun maainâst, maht eellim lii muttum toi iivij ääigi. Ovdâmerkkân postâ poođij täälvi ääigi tuše ohtii mánuppaajeest Njellimân, talle ko siijdân ij lamaš val maađij.

– Poostâ kuljâttii, keessiv suuvân tovben Anarist teehin já tottahan tälviv, jiem aainâs mušte, mut tohhân vissâ poccuin kuljâttij ohtii mánuppaajeest. Matti Aikio lâi postâkuljâtteijen talle aalgâst, Matti Saijets muuštâš.

  • Lusme-Issá maainâst: Kähteemäälis irgeamnâsân

    Lusme-Issá maainâst.

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, muuštâš Rivdul párnáipääihi hoovdâ irgástâllâm. Rivdul párnáipääihist lâi tovle ohtâ rivgoo hovdân. Sun lâi ohtuunis olmooš, mutâ sust lai irgeaamnâs, kii lâi puátimin tavas Rivdulân.

  • Lusme-Issá maainâst: Ođđâmijd ko puurâi suátivievâst, nobdui olmoošporren

    Lusme-Issá muštâl suátivievâst.

    Ivveest 1946 Lusme-Issá, Iisakki Paadar, kaartai suátiviehân Oulun. Tot lâi vuossâmuš tohe ko sun eelij olgoláá mäddin ko Avelist. Suátivievâst Lusme-Issa nobdui olmoošporren, ko sun čooskij ákšoin ođđâmijd já puurâi. Syemmilâš suátihovdâ val finnij luččâtaavdâ, ko smakkij ođđâmijd.

  • Olli Saijets lâi kijttevâš ulmuid, kiäh valdii sii páikkásis evakkoääigi

    Olli Saijets mainâstâl.

    Päärtihlâš Olli Saijets muštâččij nuorâvuođâs Sämiradion ive 1983. Olli Saijets kiergânij uáiniđ maaŋgâlágán aaigijd. Sun puosâi espanjataavdâ, mutâ ceevzij. Evakkoaaigijd sun smiättá kijttevâšvuođáin. Suu mielâst ulmuuh kiäh valdii sii páikkásis lijjii ustevliih ko išedii vieres ulmuid.

  • Aili Valpu ja Marttin Valle Solojäävrist muštâččává espanjataavdâ, juovlâkirho já puásuihomáid

    Aili Váábu já Marttin Valle mainâstává.

    Marttin já Ailâ Váábu Valle aasáin Solojäävrist, ko Ella Sarre eelij sahhiittâlmin sunnuu ive 1983. Suoi muštâččáin nuuvt espanjataavdâ, juovlâkirho ko puásuipargoid-uv. Ailâ Váábu já Marttijn muštâččáin, maht juovlâi ääigi vuolgii Aanaar markkânân, Lusmenjaargâst, Lemmest já eres soojijn pottii ulmuuh kiirkon. Ailâ Váábu muštá, maht Rivdulist ijâstillii já vuoijii tast markkânân.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Lusme-Issá maainâst: Kähteemäälis irgeamnâsân

    Lusme-Issá maainâst.

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, muuštâš Rivdul párnáipääihi hoovdâ irgástâllâm. Rivdul párnáipääihist lâi tovle ohtâ rivgoo hovdân. Sun lâi ohtuunis olmooš, mutâ sust lai irgeaamnâs, kii lâi puátimin tavas Rivdulân.

  • Lusme-Issá maainâst: Ođđâmijd ko puurâi suátivievâst, nobdui olmoošporren

    Lusme-Issá muštâl suátivievâst.

    Ivveest 1946 Lusme-Issá, Iisakki Paadar, kaartai suátiviehân Oulun. Tot lâi vuossâmuš tohe ko sun eelij olgoláá mäddin ko Avelist. Suátivievâst Lusme-Issa nobdui olmoošporren, ko sun čooskij ákšoin ođđâmijd já puurâi. Syemmilâš suátihovdâ val finnij luččâtaavdâ, ko smakkij ođđâmijd.

  • Olli Saijets lâi kijttevâš ulmuid, kiäh valdii sii páikkásis evakkoääigi

    Olli Saijets mainâstâl.

    Päärtihlâš Olli Saijets muštâččij nuorâvuođâs Sämiradion ive 1983. Olli Saijets kiergânij uáiniđ maaŋgâlágán aaigijd. Sun puosâi espanjataavdâ, mutâ ceevzij. Evakkoaaigijd sun smiättá kijttevâšvuođáin. Suu mielâst ulmuuh kiäh valdii sii páikkásis lijjii ustevliih ko išedii vieres ulmuid.

  • Aili Valpu ja Marttin Valle Solojäävrist muštâččává espanjataavdâ, juovlâkirho já puásuihomáid

    Aili Váábu já Marttin Valle mainâstává.

    Marttin já Ailâ Váábu Valle aasáin Solojäävrist, ko Ella Sarre eelij sahhiittâlmin sunnuu ive 1983. Suoi muštâččáin nuuvt espanjataavdâ, juovlâkirho ko puásuipargoid-uv. Ailâ Váábu já Marttijn muštâččáin, maht juovlâi ääigi vuolgii Aanaar markkânân, Lusmenjaargâst, Lemmest já eres soojijn pottii ulmuuh kiirkon. Ailâ Váábu muštá, maht Rivdulist ijâstillii já vuoijii tast markkânân.

  • Lusme-Issá maainâst: Suámálâš čalmelaasah

    Lusme-Issá maainâst čalmelaasâin.

    Čalmelaasah lijjii omâseh tovláid sämmiláid. Ulmuuhhân kale huámmášii jis iä uáinám, mutâ iše kale harvii ožžuu. Talle ko čalmetuáhtáreh puáđiškuottii Sáámán, iä laasah aaibâs tállân lamaš tagareh ko lâi kolgâđ. Čalmelasâiguin tábáhtuvvii-uv suámáliih ääših, mahtsun eemeed lâi fakkist káávvud tuuveest? Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstâl.

  • Kaisa Musta poorgâi ton oovdân, ete anarâškielâ kulluuškuáđáččij radiost

    Kaisa Musta maainâst sämikielâst já Rivdul škoovlâst.

    Kaisa Musta asâstâlâi kálláinis Uulain Mudusjäävri riddoost, ko Ella Sarre sahhiittâlâi suu ivveest 1983. Musta tooimâi jieijâs ääigist anarâškielâ piälušteijen Sämiradio ohjelmrääđist já poorgâi meiddei Rivdul škoovlâst. Motomin Kaisa Mustast lâi taggaar tobdo škoovlâst, ete sun lâi mahte enni uáppeid, ko išedij já ravvij sämikielân párnáid.

  • Lusme-Issá maainâst: Postâ-Martti škovlij kome

    Lusme-Issá muštâl Postâ-Maartist.

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar mainâstij maŋgii kommemainâsijd Sämiradion. Sun mainâstij meiddei Martti Mattusist, kii jođettij poostâ Kittâlist já kaartâi maŋgii kumijguin roossâđ. Postâ-Martti jođettij poostâ Kittâlân, já lâi šoddâm kumijguin tuárruđ maŋgii ko meccikámpáin ijâstâlâi. Ohtii keevâi val nuuvt, ete komme aalgij Postâ-Marttijn tuárruđ siämmáá riäŋku alne.

  • Nuuvdi-Saammâl mainâstâl šoŋŋâmeerhâin

    Nuuvdi-Saammâl maainâst šoŋŋâmeerhâin.

    Nuuvdi-Saammâl, Sammeli Valle, laavij tuoddârist keččâđ almemeerhâin, ete maggaar šoŋŋâ lii puátimin. Lahja Paltto sahhiittâlâi suu ive 1984. Nuuvdi-Saammâl lâi tovle puásuipargon mieldi. Pievlân vuolgii miäcán čokkiđ poccuid, já meeccist šooŋâ koolgâi aiccâđ já ennustiđ almemeerhâin. – Iähân toh kal puoh tiäivás toh tovlááh meerhah toollâm maid toh tovlááh ulmuuh ettii.

  • Eero Pekka Aikio muuštâš Taažâ pele puásuipargoid

    Eero Pekka Aikio lâi puásuikeččen Taažâ peln.

    Eero Pekka Aikio Aarninjaargâst mainâstij Sämiradio toimâtteijee Lahja Palton ivveest 1984. Eero Pekka Aikio algâttij jieijâs puásuitáálu, já poorgâi meiddei Taažâ peln puásuikeččen. Suu mielâst Suomâ peln puásuialmaah lijjii vájáldittám tovláá puásuituálu, mast poccuuh láá ubâ paje kiäjust. Aikio lâi meiddei huolâst räjiaaiđij vaikuttâsâin.

  • Čáháligvääri vâi Čiähádâttâmvääri? – Päikkinoomáid lohtâs ennuv tehálâš ärbitiätu

    Saahâ lii Njellim päikkinoomâin.

    1983 Anarâš saavâin savâstâllii anarâš päikkinoomâin. Elsa Valle, Sammeli Kuuva já Antti Paadar muštâččii Njellim kuávlu päikkinoomâi historjá. Sämikielâlävdikodde ceelhij jo 1980-lovvoost, ete sämmilâš päikkinoomâid kalga čäälliđ olmâ čäällimvuovijn já ton kuávlu sämikielân, kost päikki lii. Sämmilij ärbitiätu kolgâččij meiddei leđe vuáđđun paaihij noomâtmist.

  • Lusme-Issá maainâst: Ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme Issá muštâl, ko ävđintuuveest kumâttâlâi

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstij Sämiradion 1990-lovvoost kommemainâsijd. Tovle ulmuuh iä nuhhum kommemainâsijn, já ohtii Paadar lâi jieš-uv vises, ete ävđintuuveest kumâttâlâi. Lusme-Issá lâi ergijn vyeijimin iälu luusâ, ko puolâštij nuuvt, ete sun kaartâi pääcciđ ävđintupán ijâstâllâđ. Mutâ ko Paadar uáđđái, tábáhtuvvii suámáliih ääših.

  • Mihkâljäävri Johan Aabram mainâstâl kyelipiivdost, päikkinoomâin já stuorrâ suuvâin

    Johan Aabram Aikio maainâst jieijâs elimist.

    Johan Aabram Aikio, Mihkâljäävri Johan Aabram, muštâččij puáris aaigijd čohčuv 1983, ko toimâtteijeeh Ella Sarre ja Matti Morottaja kollijn suu Mihkâljäävrist. Saahâ lâi meiddei kyelipiivdost, päikkinoomâin já anarâš suuvâin. Mihkâljäävri Johan Aabram muuštâš aaigijd, ko aasâi Čuolisvuonâst já juuđij kiddâ Njellimist käävpist.