Skip to main content

Postâ poođij Njellimân tovle tuše ohtii mánuppaajeest

Matti Saijets 80 ihheed.
Matti Saijets 80 ihheed Matti Saijets 80 ihheed. Kove: Saara Lahdenmäki, kotialbumi ealli arkiiva

Njellim Matti, Matti Saijets, muštâl jieijâs suuvâ aassâmkiedi historjást já muuštâš, maht ovdâmerkkân poostâ jođettem lii muttum suu eellim ääigi. Ella Sarre sahhiittâlâi Njellim Maati ive 1982.

Njellim Matti muštâl, ete vuosmuš táálu rahtui paijeel čyeti ihheed tassaaš suu suuvâ päikkikiädán. Suu äijih, Nyere Piäkká raahtij tom. Tađe ovdil siämmáá pääihist lijjii maŋgâ puáris kuátisaje. Matti Saijets mainâstâl meiddei anarâšâi já eres ulmui, syemmilij já nuorttâlij, koskâvuođâin Njellimist. Suu mielâst anarâšah láá pyereest piergim eres ulmuiguin.

– Täälhân mij kale pel pyereest piergim, ij mist lah lamaš mihheen riijdoid vala taan räi. Jiem tieđe maht täst oovdâs monâškyeđiš, Saijets iätá.

Postâ juovdâi Njellimân harvii

Njellim Matti tooimâi kuhháá maaŋgâin tooimâin ovdâmerkkân Aanaar kieldâst já Avveel palgâsist. Sun maainâst, maht eellim lii muttum toi iivij ääigi. Ovdâmerkkân postâ poođij täälvi ääigi tuše ohtii mánuppaajeest Njellimân, talle ko siijdân ij lamaš val maađij.

– Poostâ kuljâttii, keessiv suuvân tovben Anarist teehin já tottahan tälviv, jiem aainâs mušte, mut tohhân vissâ poccuin kuljâttij ohtii mánuppaajeest. Matti Aikio lâi postâkuljâtteijen talle aalgâst, Matti Saijets muuštâš.

  • Elli Paltto juuđij rippâškoovlâ kulmâ oho já kierdoškoovlâ nelji oho

    Elli Paltto škovlâmuštoh.

    Ovdil soođij sämipárnááh iä val karttâm aassâđ asâttuvâin, ko kansâškovlâ ij lamaš vuáđudum. Ton saajeest máttáátteijeeh juttii Säämist pääihist nuubán já máttááttii muádi oho ääigi párnáid luuhâđ já čäälliđ. Meiddei anarâš Elli Paltto juuđij kierdoškoovlâ já ton lasseen kuulmâ oho rippâškoovlâ. Lahja Paltto sahhiittâlâi Elli Palto ive 1983.

  • Ánná Márjá Sarre vuolgij raseš jieŋâi oolâ varriistâldijnis

    Anna Mari Sarre maainâst jieijâs elimist.

    Ánná Márjá Sarre, 79 ihheed, lâi Sämiradio toimâtteijee Ella Sarre sahhiittâlmist ive 1983. Ánná Márjá Sarre eelij ohtuunis Koldemjäävri aldasijn, kost lâi meiddei suu pärnivuođâ päikki. Ánná Márjá Sarre lâi meddâl Anarist Koldemjäävri riddoost. Sust lijjii kyehti uábi, enni já eeči. Sarre lâi uáinám maaŋgâlágán aaigijd, nuuvt espanjataavdâ ko evakkoääigi-uv.

  • Jouni Veskoniemi keesij puhelinlinjáid Anarân

    Jouni Veskoniemi muštâl jieijâs pargoost.

    Jouni Veskoniemi lâi lennätinpargoost já maŋeláá puhelinlinjái rähten talle, ko Aanaar kuávlun kessii puhelinlinjáid. Sämiradio sahhiittâlâi suu ive 1983. Veskoniemi muuštâš, ete Čevetjáávrán rahtii linjá keessiv vistig Kaamâsist Njižžjáávrán, nube keesi Čevetjáávrán já kuálmád keesi Kirakkajáávrán. Vuossâmuš puhelin ton kuávlust lâi Väävlist. Pargoalmaah ijâstillii puáris Holber táálust.

  • Antero Sarre čaittâlij ergijniskuin Lönnrot-elleekooveest

    Antero Sarre muštâl Elias Lönnrot -elleekooveest.

    Ivveest 1985 šoodâi 150 ihheed tast, ko Elias Lönnrot lâi almostittâm syemmilij aalmugeepos Kalevala. Juhleive kunnen Lönnrot elimist kovvejui elleekove, mast uási Säämist. Njellimlâš Antero Sarre lâi kuvviimijn čaittâleijen ergijnisguin já mainâstij tábáhtuumeest. Elias Lönnrot juuđij Säämist ennuv, já sunjin sämikielah lijjii teháliih.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Elli Paltto juuđij rippâškoovlâ kulmâ oho já kierdoškoovlâ nelji oho

    Elli Paltto škovlâmuštoh.

    Ovdil soođij sämipárnááh iä val karttâm aassâđ asâttuvâin, ko kansâškovlâ ij lamaš vuáđudum. Ton saajeest máttáátteijeeh juttii Säämist pääihist nuubán já máttááttii muádi oho ääigi párnáid luuhâđ já čäälliđ. Meiddei anarâš Elli Paltto juuđij kierdoškoovlâ já ton lasseen kuulmâ oho rippâškoovlâ. Lahja Paltto sahhiittâlâi Elli Palto ive 1983.

  • Ánná Márjá Sarre vuolgij raseš jieŋâi oolâ varriistâldijnis

    Anna Mari Sarre maainâst jieijâs elimist.

    Ánná Márjá Sarre, 79 ihheed, lâi Sämiradio toimâtteijee Ella Sarre sahhiittâlmist ive 1983. Ánná Márjá Sarre eelij ohtuunis Koldemjäävri aldasijn, kost lâi meiddei suu pärnivuođâ päikki. Ánná Márjá Sarre lâi meddâl Anarist Koldemjäävri riddoost. Sust lijjii kyehti uábi, enni já eeči. Sarre lâi uáinám maaŋgâlágán aaigijd, nuuvt espanjataavdâ ko evakkoääigi-uv.

  • Jouni Veskoniemi keesij puhelinlinjáid Anarân

    Jouni Veskoniemi muštâl jieijâs pargoost.

    Jouni Veskoniemi lâi lennätinpargoost já maŋeláá puhelinlinjái rähten talle, ko Aanaar kuávlun kessii puhelinlinjáid. Sämiradio sahhiittâlâi suu ive 1983. Veskoniemi muuštâš, ete Čevetjáávrán rahtii linjá keessiv vistig Kaamâsist Njižžjáávrán, nube keesi Čevetjáávrán já kuálmád keesi Kirakkajáávrán. Vuossâmuš puhelin ton kuávlust lâi Väävlist. Pargoalmaah ijâstillii puáris Holber táálust.

  • Antero Sarre čaittâlij ergijniskuin Lönnrot-elleekooveest

    Antero Sarre muštâl Elias Lönnrot -elleekooveest.

    Ivveest 1985 šoodâi 150 ihheed tast, ko Elias Lönnrot lâi almostittâm syemmilij aalmugeepos Kalevala. Juhleive kunnen Lönnrot elimist kovvejui elleekove, mast uási Säämist. Njellimlâš Antero Sarre lâi kuvviimijn čaittâleijen ergijnisguin já mainâstij tábáhtuumeest. Elias Lönnrot juuđij Säämist ennuv, já sunjin sämikielah lijjii teháliih.

  • Sáárá Márjá Sarre muuštâš Cálkku Aanti

    Sáárá Márjá Sarre muštâl Cálkku-Aantist.

    Njellimlâš Sáárá Márjá Sarre mainâstij Cálkku Aantist, Antti Länsmanist Anarâš saavâin ivveest 1984. Sáárá Márjá Sarre (j.s. Saijets) lâi jieš Tuurunjaargâst meddâl já suu enni lâi Taažâ peln puáttám Cálkku Aanti ja Aanti eemeed Pirgit mieldi Anarân. Tondiet Sáárá Márjá lâi kuullâm ennuv mainâsijd Cálkku Aantist. Sarre muuštâš, ete Cálkku Antti lâi stuorrâ perruu nuorâmus alge.

  • Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 3

    Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd, uási 3.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan uásist Morottaja juátká vala ucânjáhháá suhâsaanij čielgim, ko toh láá sämikielâst nuuvt valjees. – Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu.

  • “Kufittâreh čiččâm kirho rähten”

    Lahja Paltto maainâst kufittârijn.

    Lahja Paltto luuvâi mainâs “Kufittâreh čiččâm kirho rähten” Sämiradiost ive 1984. – Mottoom ulmust lâi lonottum kietkâpärni nubbijn. Toh vuottuu tom kufittârpäärni mottoom äigipaje, tassaaš ko vuámmášii, ete taat ij lekken rievtis pärni, ko mälispääti ain kuorrân ton paje, ko pärni páácá ohtuu tupán, Lahja Paltto maainâst. Ulmuuh halijdii selvâttiđ, lii-uv pärni tuođâi kufittârpärni.

  • Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 2

    Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl hyelkkisaanijn, nubbe uási.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan tove Morottaja juátká hyelkkisanijguin, ko toh láá sämikielâst nuuvt ennuv, ete toi čielgiimân ij ohtâ kielâmiinut keelijd. – Taat suhâsääniviermi juátkoo vala toin lain, ete láá tagareh jo viljâpeeli já uárbinpeeli.

  • Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 1

    Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist.

  • "Aanaar kieldâ styeredemlaasâ vyeln" – kieldâ ässeid uárnejii škovliittâsâid ivveest 1984

    Aanaar kieldâ ääših ivveest 1984.

    Aanaar kundá tooimah lijjii fáddán Anarâš saavâin Ivveest 1984. Kieldâ ornij talle ässeidis kuursâid, main máttááttui lase kieldâ miärádâstohamist já kieldâ tooimâi vuáváámist. Siämmáá ive meiddei Aanaar uđđa kieldâtáálu vihkui anon. – Maid mij táváliih kundáliih tiettip Aanaar kundáást já ton tooimâin? Toimâtteijee Ella Sarre koijâdij Anarâš saavah -vuolgâttâsâst ive 1984.

  • Kielâmiinut: Juuvâ oosij noomah

    Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl juuvâ oosij noomâin.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan tove Morottaja juátká luándusaanijguin já muštâl juuvâ oosij noomâin. Juuvâ oosijn láá jieškote-uv nomâttâsah táválávt tađe mield mon korrâ virde lii, mon kieŋŋâl, já mudoi-uv maggaar juuhâ lii.

  • Kielâmiinut: Jaavrij oosij noomah

    Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl jaavrij oosij noomâin.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan tove Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl luándusaanijn, já nomâlâsân jaavrij oosij noomâin. – Jáávrán kyeskih tiäđust-uv ennuv säänih já toh iä šoodâ täst puoh, mutâ kuittâg tagareh säänih ko jorŋâ já ääpi.

  • Kielâmiinut: Šoŋŋâsäänih

    Kuobžâ-Saammâl Matti maainâst šoŋŋâsaanijn.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Rááiđu niäljád uásist Morottaja čielgee sämikielâ riges luándusánáduv. – Luándusäänihhân láá tagareh, et tast láá ennuv iäruh sanij kooskâst já meiddei láá hirmâd ennuv luándusäänih.

  • Kielâmiinut: Sijvosäänih

    Kuobžâ-Saammâl Matti maainâst sijvosaanijn.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Rááiđu kuálmád uásist Morottaja sárnu sijvosaanijn. – Sijvo puáhtá leđe maaŋgâlágán.