Skip to main content

Kaisa Musta poorgâi ton oovdân, ete anarâškielâ kulluuškuáđáččij radiost

Kaisa Musta
Kaisa Musta, ákkuv Inka Musta lii suu askeest. Kaisa Musta Kove: Yrjö Musta / Päikkialbum ealli arkiiva

Kaisa Musta asâstâlâi kálláinis Uulain Mudusjäävri riddoost, ko Ella Sarre sahhiittâlâi suu ivveest 1983. Musta tooimâi jieijâs ääigist anarâškielâ piälušteijen Sämiradio ohjelmrääđist já poorgâi meiddei Rivdul škoovlâst. Motomin Kaisa Mustast lâi taggaar tobdo škoovlâst, ete sun lâi mahte enni uáppeid, ko išedij já ravvij sämikielân párnáid.

Kaisa Mustan anarâškielâ, eenikielâ, lâi uáli jo tehálâš. Sun lâi aanaarsämikielâ ovdâsteijee Sämiradio ohjelmrääđist. Ohjelmrääđist sun irâttij porgâđ anarâškielâ oovdân, ko tavesämikielâ lâi kullum jo lovmat ihheed radiost, mutâ anarâškielâ lâi pááccám hyeneeb sajattâhân.

– Mun viggim kal tom keessiđ, ete tot kolgâččij aanaarsämikielân meid puáttiđ miinii, ige tuše tuoddârsämikielân já kolttákielân. Já tot lâi kal väädis já ennuv vuástálistii tom. Mut tääl lii kuittâg nuuvt, ete puátá olgos aanaarsämikielâ-uv, Musta muštáččij.

Musta lijkkui kuullâđ jieijâs eenikielâ radiost, já käibidij tom talle ko anarâškielâ ij val radiost kullum.

– Mun lijkkuum já mun kuldâlâm kal ain aanaarsämikiel, kuás ain muštám. Jiem mun tiäđust puoh pyevtigin ain kuldâliđ ko jiem lah pääihist ain.

Kaisa Musta mielâst päikki lii tehálumos saje, kost párnááh uáppih sämikielâ. Suu mielâst škovlâ ij pyevti máttááttiđ párnáid päikkikielâ. Kaisa Musta kuittâg käibidij kiirjijd já máttááttâs aanaarkielân škovláid.
Mustast lâi taggaar palo, ete aanaarkielâ já kolttákielâ pääcciv tuše čaallum kiellân, jis toi oovdân iä riemâ porgâđ.

Kaisa Musta pyrki edistämään inarinsaamen kielen asemaa

Inarilainen Kaisa Musta oli Saamenradion haastattelussa vuonna 1983.

Kaisa Musta oli toiminut Yle Saamenradion ohjelmaneuvostossa inarinsaamen kielen edustajana. Mustalle oli tärkeää nostaa inarinsaamen kieli myös radiossa kuuluvaksi kieleksi pohjoissaamen ja koltansaamen rinnalle.

Kaisa Musta oli huolissaan inarinsaamen kielen tulevaisuudesta. Hän toivoi kielen edistämistä kirjojen ja kunnollisen opetuksen avulla.

  • Eero Pekka Aikio lii lamaš áimutotken 1990-lovo aalgâst Čevetjäävrist

    Eero Piäkká Aikio lii áimutotken Čevetjäävri kuávlust.

    Jyehi nube peeivi koolgâi tipšođ mašinijd já jyehi oho koolgâi suodattimijd vuolgâttiđ ovdâskulâi. Taggaar lai áimututkâm lágádâs hoovdâ, Eero Pekka Aikio pargo. Tutkâmtupe lai nuuvt tuárispeln luodâst, kuus maađij nyeskih iä puáttám. Päikki lii Čevetjäävri Kirakkajäävri alda orroo väärist. Ige tohon puáhtám moottorvuájánáin moonnâđ, et iä taingin nyeskih liččii oinum.

  • Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid siämmást ko opâttává anarâškielâ

    Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid.

    Njellimliih, Elsa já Tuomas Valle savâstâllâv tovláá ääigist. Pärnivuođâst,rähisvuođâst, kuáláástmist, puásuipargoin, škovlâääigist, ellein, maađhâšmist, tuoijuumist. Suái láin Lea Laitisii kielâmiäštáreh 1970-lovvoost. Taah mainâseh láá päddejum 1975. Elsa já Tuomas láin talle 53-ihásiih. Tuomas šoddâmpäikki lii Naŋŋujävri. Jo nuorrân varrij tobbeen meddâl, ige lah tast maŋa tobbeen iällám.

  • Nävt šaddeh sovskammuuh já kamâspidoh

    Kaisa Musta rävvee tuoijuđ kammuid já kamâspiddoid.

    Aanaar Rivdulist ässee tuájár Kaisa Musta rävvee aalgâ rääjist maht kalga sovskammuid já kamâspiddoid rähtiđ. Kaisa Musta muštâl jieijâs elimist, maht sun varrij meddâl pääihist, raahtij pääihi Rivdulân. Kietâtuojijd Kaisa lii ráhtám aaibâs pärnivuođâ rääjist.

  • Tovle poođij škovlâ párnái pááikán, ige pištám kuhháá

    Kierdoškovlâ poođij ulmui pááikán.

    Tovle iä lam škovlâtááluh, määđhih lijjii kuheh, nuuvtpa máttááttijjee poođij ulmui pááikán. Taam kočodii kierdoškovlân. Škoovlâst oopâi rekinistiđ, luuhâđ, lávluđ, mut puoh tergâdumos lâi oppâđ ráámmádhistorjá já katkismus paajeeld. Škovlâ piištij suullân kulmâ oho ain häävild. Kaisa Musta áásá tääl Rivdulist, mut lii šoddâm Menišjäävrist.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Eero Pekka Aikio lii lamaš áimutotken 1990-lovo aalgâst Čevetjäävrist

    Eero Piäkká Aikio lii áimutotken Čevetjäävri kuávlust.

    Jyehi nube peeivi koolgâi tipšođ mašinijd já jyehi oho koolgâi suodattimijd vuolgâttiđ ovdâskulâi. Taggaar lai áimututkâm lágádâs hoovdâ, Eero Pekka Aikio pargo. Tutkâmtupe lai nuuvt tuárispeln luodâst, kuus maađij nyeskih iä puáttám. Päikki lii Čevetjäävri Kirakkajäävri alda orroo väärist. Ige tohon puáhtám moottorvuájánáin moonnâđ, et iä taingin nyeskih liččii oinum.

  • Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid siämmást ko opâttává anarâškielâ

    Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid.

    Njellimliih, Elsa já Tuomas Valle savâstâllâv tovláá ääigist. Pärnivuođâst,rähisvuođâst, kuáláástmist, puásuipargoin, škovlâääigist, ellein, maađhâšmist, tuoijuumist. Suái láin Lea Laitisii kielâmiäštáreh 1970-lovvoost. Taah mainâseh láá päddejum 1975. Elsa já Tuomas láin talle 53-ihásiih. Tuomas šoddâmpäikki lii Naŋŋujävri. Jo nuorrân varrij tobbeen meddâl, ige lah tast maŋa tobbeen iällám.

  • Nävt šaddeh sovskammuuh já kamâspidoh

    Kaisa Musta rävvee tuoijuđ kammuid já kamâspiddoid.

    Aanaar Rivdulist ässee tuájár Kaisa Musta rävvee aalgâ rääjist maht kalga sovskammuid já kamâspiddoid rähtiđ. Kaisa Musta muštâl jieijâs elimist, maht sun varrij meddâl pääihist, raahtij pääihi Rivdulân. Kietâtuojijd Kaisa lii ráhtám aaibâs pärnivuođâ rääjist.

  • Tovle poođij škovlâ párnái pááikán, ige pištám kuhháá

    Kierdoškovlâ poođij ulmui pááikán.

    Tovle iä lam škovlâtááluh, määđhih lijjii kuheh, nuuvtpa máttááttijjee poođij ulmui pááikán. Taam kočodii kierdoškovlân. Škoovlâst oopâi rekinistiđ, luuhâđ, lávluđ, mut puoh tergâdumos lâi oppâđ ráámmádhistorjá já katkismus paajeeld. Škovlâ piištij suullân kulmâ oho ain häävild. Kaisa Musta áásá tääl Rivdulist, mut lii šoddâm Menišjäävrist.

  • Kommetáálu

    Párnái jieijâs keksim párnáimainâs .

    Mikkâl-Antti, Saammâl, Petter já Matti Morottaja muštâleh mainâs kommetáálust. Maainâs kullui Anarâš saavâin juovlâmáánust 1991. Mainâsist láá kaandah, Fastentasten-kandâ, säplig já komme. Komme ááigui nuáiduđ puohâid säpligin, nuuvt et puáhtá taid puurrâđ. Hävdienâmist viežžii Tähti-rieggee, kiäst meid lijjii omâs vyeimih. Loopâst Tähti-rieggee purrui já silbâruuđáin paččii kome lappâsân.

  • Meccivaavtâ stuárráámus pargon lâi muorâi vyebdim ulmuid 1900-lovo pelimuddoost

    Sammeli Valle kiergânij leđe 36 ihheed meccivahtân.

    Aanaar Solojäävrist ässee Sammeli Valle kiergânij leđe 36 ihheed meccivaavtâ pargoost. Meccivahtâ uážui olssis väldiđ nuuvtá staatâ meecist puáldimmuoráid, ruttâpäälhi lasseen. Saammâl eelij sahhiittâlmin Lahja Paltto čohčuv 1985. Ohtâ meccivaavtâ pargoin lâi muorâi vyebdim páihálijd. Ton ääigi Suáluičielgi taavaabeln uážui njeidiđ tuše puáldim- já huksimmuorâid.

  • Saijets Uulá varrij 8-ihásâžžân Angelist Pärtihân, oroi tego ličij varrim olgoenâmân

    Päärtihlii Olli Saijets eellimpäälgis 1900-lovo aalgâst.

    Uulá lai käävci ihásâš, ko suu siäsá fillij suu Päärtih Ojalan piämmukandân, reŋgân. Pärttihist sarnuu anarâškielâ já Uulá maatij tuše tavesämikielâ, ige iberdâm aalgâst maiden maid ulmuuh sarnuu. Ojalast sun lâi riges táálu reŋgân, mon piijgáin naajâi talle maŋeláá já uážui eennâm skeŋkkân, kuus raahtij vistig kuáđi já talle maŋeláá táálu, kost aasâi loppâelimist.

  • Máánu jienâ aalgij kullui Anarâš saavâin 90-lovo aalgâst

    Anarâš saavâin 1991 algii kullui máánu luándujienâ.

    Anarâš saavâin 1991 aalgij “ Máánu ellee”-ráiđu, mast muštâlui jyehi máánu ellee, teikkâ lodde. Fáddá lohtâsij anarâš kalenderân. Ilmari Mattus čokkij nuuvt kalender, já meid pyevtittij máánu jienâ säämi radion. Vuosmuš “máánu ellee” lai riävská já tot kullui kuovâmáánu vuosmuu Anarâš saavâin. Anarâš saavâi 1991 máánu luándujienâst muštâl Ilmari Mattus.

  • Máárjá Kitti ij ostâm ige lijkkum leđe kansaškoovlâst

    Máárjá Kitti ij lijkkum škoovlâst.

    Máárjá lâi tuše oovtâ čoovčâ kansaškoovlâst. Sun ooinij maht suu oovtâ viljâpele caimii tobbeen, te ij halidâm innig moonnâđ škoovlân. Aanaar, Mossáást, ässee Máárjá Kitti sierâdij pärnin poccuu tavdijgijn, toh lijjii poccuuh. Ludij viivčâh lijjii kussân. Nuke lâi uážžum juovlâskeŋkkân já toin sierâdij ubâ sierâdemave. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin čohčuv 1988.

  • Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâ vuosmuš čorgejeijee

    Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâst pargoost ivveest 1954.

    Iŋgá já suu iššeed Heikka láin pargoost Päärtih škoovlâst talle ko tom algii rähtiđ 1954. Škovlâ valmâštui 1956. Suái meid assáin tobbeen. Algast puohah, máttáátteijeeh, uáppeeh já pargeeh. Puohah lijjii škovlâtáálust, mii lâi vuosmuš táálu maid rahtii. Maŋeláá rahtii máttáátteijeid viistijd já majemustáá asuntola. Pargo lâi ennuv já pälkki hyeni.

  • Inga Maarit Sietiö lâi Sämimuseo Siidast pargoost 20 ihheed

    Inka Maarit Sietiö ooinij immâš Kuhmost.

    Ingá Maarit Sietiö áásá tääl puárrásij táálust Anarist. Sun jotá servikode kerhoin já tuáijoo pääihist. Keessiv sun eelij kolliistâlmin Elsa Väisäii Kuhmost. Tobbeen sun ooinij immâš, maht mašinijgin poččii kuusâid. Siämmáá määđhist sun kiirdij kirdemmašináin vuosmuu keerdi elimist. Inga Maarit lâi 20 ihheed Sämimuseost Anarist pargoost.

  • Solojäävrist ässee Matti Valle muštâl kumâttâsâin

    Matti Valle ooinij keessiv tažâligijd moh iä lam olmâ elleeh

    Solojävri lii 5 km kukkosâš já pelnub km kukke ja 14 soollâđ čieŋŋâl. Tot lii suullân 10 km keččin Aanaar markkânist. Matti Valle lii ubâ avvees, 70 ihheed, aassâm ton kuávlust. Sun šoodâi Kerrisnjaargâst, mut tääl sun áásá Stuorrâpovenjaargâst. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin čohčuv 1985. Kaabi Jovna Kaabin sun ooinij kumâttâsâid.

  • Riitta Valpu Sarrest lijjii ennuv poccuuh, mut viljâ Marttin ko jaamij, te vuobdij puoh meddâl

    Riitta Valpu Sarre varrij jo nuorrân Taažân.

    Riitta Valpu Sarre rievdâi puásuihomáigijn Paččvei riidon, Vaggatem siijdân, tave Taažân. 15 ihásâžžân sun moonâi vuosmuu keerdi puásuimiäcán. Taažâst asâdem ääigist Riitta Valpu lii lam meid kuáláástmin meerâst, páldáid, luosâid já torske. Tovle koolgâi poollâđ keeđhijn já kuobžâin já kuumpijn. Sun lii paččaam áálduid já ráhtám poccuu mielhist vuástá.