Skip to main content

Kaisa Musta poorgâi ton oovdân, ete anarâškielâ kulluuškuáđáččij radiost

Kaisa Musta
Kaisa Musta, ákkuv Inka Musta lii suu askeest. Kaisa Musta Kove: Yrjö Musta / Päikkialbum ealli arkiiva

Kaisa Musta asâstâlâi kálláinis Uulain Mudusjäävri riddoost, ko Ella Sarre sahhiittâlâi suu ivveest 1983. Musta tooimâi jieijâs ääigist anarâškielâ piälušteijen Sämiradio ohjelmrääđist já poorgâi meiddei Rivdul škoovlâst. Motomin Kaisa Mustast lâi taggaar tobdo škoovlâst, ete sun lâi mahte enni uáppeid, ko išedij já ravvij sämikielân párnáid.

Kaisa Mustan anarâškielâ, eenikielâ, lâi uáli jo tehálâš. Sun lâi aanaarsämikielâ ovdâsteijee Sämiradio ohjelmrääđist. Ohjelmrääđist sun irâttij porgâđ anarâškielâ oovdân, ko tavesämikielâ lâi kullum jo lovmat ihheed radiost, mutâ anarâškielâ lâi pááccám hyeneeb sajattâhân.

– Mun viggim kal tom keessiđ, ete tot kolgâččij aanaarsämikielân meid puáttiđ miinii, ige tuše tuoddârsämikielân já kolttákielân. Já tot lâi kal väädis já ennuv vuástálistii tom. Mut tääl lii kuittâg nuuvt, ete puátá olgos aanaarsämikielâ-uv, Musta muštáččij.

Musta lijkkui kuullâđ jieijâs eenikielâ radiost, já käibidij tom talle ko anarâškielâ ij val radiost kullum.

– Mun lijkkuum já mun kuldâlâm kal ain aanaarsämikiel, kuás ain muštám. Jiem mun tiäđust puoh pyevtigin ain kuldâliđ ko jiem lah pääihist ain.

Kaisa Musta mielâst päikki lii tehálumos saje, kost párnááh uáppih sämikielâ. Suu mielâst škovlâ ij pyevti máttááttiđ párnáid päikkikielâ. Kaisa Musta kuittâg käibidij kiirjijd já máttááttâs aanaarkielân škovláid.
Mustast lâi taggaar palo, ete aanaarkielâ já kolttákielâ pääcciv tuše čaallum kiellân, jis toi oovdân iä riemâ porgâđ.

Kaisa Musta pyrki edistämään inarinsaamen kielen asemaa

Inarilainen Kaisa Musta oli Saamenradion haastattelussa vuonna 1983.

Kaisa Musta oli toiminut Yle Saamenradion ohjelmaneuvostossa inarinsaamen kielen edustajana. Mustalle oli tärkeää nostaa inarinsaamen kieli myös radiossa kuuluvaksi kieleksi pohjoissaamen ja koltansaamen rinnalle.

Kaisa Musta oli huolissaan inarinsaamen kielen tulevaisuudesta. Hän toivoi kielen edistämistä kirjojen ja kunnollisen opetuksen avulla.

Comments
  • Päärtihlâš Hans Paltto ráhtá muorâst nuuvt čiiŋâid, ko kevttimkáálvuid-uv

    Hans Paltto lii muorâčeppi.

    Pärttih Čivtjuvnjäälmist ässee Hans Paltto lii päkkityejičeppi. Maiden škoovlâid sun ij lah taan várás jottáám, peic jieš lii oppâm porgâmáin. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin algâivveest 1985. Muorâid kalga hommáđ kiđđuv njale ääigi, čääsist käsittiđ, salttiđ, kuškiđ já talle iäskán älgiđ rähtiđ. Hanssâ lii ráhtám peevdijd, laampuid, spejâlijd já rasijáid.

  • Auni Kaarret lii jieš-uv ráhtám nyettikievđâ já koccoon jáhálijd

    Kaarret Auni muštá maht tovle rahtii kievđâ.

    Päärtihlâš Aune Kaarret muštâl maht tovle rahtii kievđâid já jáhálid kosostii. Auni tiätá meid maht Ruávuposâlâmjävri uážui noomâs. Kievđâi rähtim aalgij tast ko peciviäddáid viežžii meecist, tuoldâttii kulmâ peeivi kunnâčääsist. Talle algii panneeđ kievđâ, mast šoodâi nanos já tággáár mii ij vuáju.

  • Aino Siiri lii kuárrum päärnis suormâid oohtân já váldám naharist ryevdiruuđâid

    Aino Siiri kaartâi leđe motomijn meid tuáhtárin.

    Päärtihlâš Aino Siiri muštâl, maggaar suu ellim lâi tovle. Sun lâi ennuv ohtuu párnáidiskuin. Keesijd sij assii Njižžjäävri riddoost Kivikumpust já taalvijd tälvipääihist Pärttihist. Iššeed ko moonâi miäcán, te Aino paasij ohtuu pááikán. Kuusah lijjii navittist, poccuuh meecist já párnááh pääihist. Aino šoddâdij 12 pärnid já puohah šoddii pääihist.

  • Aili Maarit Valle jođettij poostâ 14 ihheed, tom maŋa aalgij tuoijuđ

    Aili Maarit Aikio lâi 60-lovo postâ-almajin.

    Aili-Maarit Aikio jođettij poostâ Väävli Värigâšnjaargân, Aanaarjäävri riidon, ton ääigi ko juttii val čuoigân. Sun lii meid kietâtyejičeppi. Puoh eres kietâtuoijijd sun lii tuoijum, eereeb revkkee já peeskâ. 1967 sun aalgij jođettiđ poostâ čuoigân, vääzin já talle maŋeláá Skidooin, ko taah pottii. Mätki lâi ohtsis 24 km. Taat pargo piištij 14 ihheed.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Päärtihlâš Hans Paltto ráhtá muorâst nuuvt čiiŋâid, ko kevttimkáálvuid-uv

    Hans Paltto lii muorâčeppi.

    Pärttih Čivtjuvnjäälmist ässee Hans Paltto lii päkkityejičeppi. Maiden škoovlâid sun ij lah taan várás jottáám, peic jieš lii oppâm porgâmáin. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin algâivveest 1985. Muorâid kalga hommáđ kiđđuv njale ääigi, čääsist käsittiđ, salttiđ, kuškiđ já talle iäskán älgiđ rähtiđ. Hanssâ lii ráhtám peevdijd, laampuid, spejâlijd já rasijáid.

  • Auni Kaarret lii jieš-uv ráhtám nyettikievđâ já koccoon jáhálijd

    Kaarret Auni muštá maht tovle rahtii kievđâ.

    Päärtihlâš Aune Kaarret muštâl maht tovle rahtii kievđâid já jáhálid kosostii. Auni tiätá meid maht Ruávuposâlâmjävri uážui noomâs. Kievđâi rähtim aalgij tast ko peciviäddáid viežžii meecist, tuoldâttii kulmâ peeivi kunnâčääsist. Talle algii panneeđ kievđâ, mast šoodâi nanos já tággáár mii ij vuáju.

  • Aino Siiri lii kuárrum päärnis suormâid oohtân já váldám naharist ryevdiruuđâid

    Aino Siiri kaartâi leđe motomijn meid tuáhtárin.

    Päärtihlâš Aino Siiri muštâl, maggaar suu ellim lâi tovle. Sun lâi ennuv ohtuu párnáidiskuin. Keesijd sij assii Njižžjäävri riddoost Kivikumpust já taalvijd tälvipääihist Pärttihist. Iššeed ko moonâi miäcán, te Aino paasij ohtuu pááikán. Kuusah lijjii navittist, poccuuh meecist já párnááh pääihist. Aino šoddâdij 12 pärnid já puohah šoddii pääihist.

  • Aili Maarit Valle jođettij poostâ 14 ihheed, tom maŋa aalgij tuoijuđ

    Aili Maarit Aikio lâi 60-lovo postâ-almajin.

    Aili-Maarit Aikio jođettij poostâ Väävli Värigâšnjaargân, Aanaarjäävri riidon, ton ääigi ko juttii val čuoigân. Sun lii meid kietâtyejičeppi. Puoh eres kietâtuoijijd sun lii tuoijum, eereeb revkkee já peeskâ. 1967 sun aalgij jođettiđ poostâ čuoigân, vääzin já talle maŋeláá Skidooin, ko taah pottii. Mätki lâi ohtsis 24 km. Taat pargo piištij 14 ihheed.

  • Aila Holmberg lii šoddâm keeđgi oolâ Ševzjäävri riddoost.

    Kielâ muttui anarâškielâst tavekielân ko varrij Ucjuuhân.

    Aila Holmberg áásá tääl Nuorgamist. Sun naajâi Uccjuvlii te anarâškielâ-uv muttui tavekielân. Sust lijjii ohtsis 10 pärnid. Ohtâ sist jaamij já ohtâ lâi piämukandâ. Aila osko et anarâškielâ láppoo ko tom iä sáárnu pääihist innig. Ko Ella Sarre eelij suu sahhiittâlmin ive 1984, sun lâi aassâm nelji ive Nuorgamist, kaandâs pääihist. Tađe ovdil aasâi Puálmágjäävrist.

  • Jolnivuonâ postâalmai Unto Aikio joođeet moddii ohhoost poostâ viiđâ pááikán keessiv kárbáin já tälviv moottorkiälháin

    Postâalmai Unto Aikio.

    Aikio Unto Jolnivuonâst jođettij 1980 lovvoost poostâ. Jolnivuonân ij lam talle luoddâ já postâ-auto juuđij 8 km keejist. Tälviv Unto jođettij poostâ moottorkiälháin já keessiv kárbáin. Postâalmai lâi vuordum kyessi. Aanaarjäävri Jolnivuonân ij lah luoddâ. Nuuvtpa Unto Aikio joođeet poostâ kuohtii ohhoost kuávlu tááloid.

  • Stellanjaargâ oovdiš ässee, Aili Karisaari muštoost lii tovláš äigi

    Kuáđist assii vistig.

    Aanaar Pappâlnjaargâ ráiđutáálust áásá tääl Aili Karisaari, Vihtor leskâ, oovdiš Stellanjaargâ ässee. Ella Sarre eelij sahhiittâlmin Aaila keessiv 1994. Aila Karisaari muštâl tovláá ääigist , maht sun tuoijui sovskammuid, kistuid já kamâspilttoid. Tääl sun tuše kođá já vuábdá taid. Pärnin sun aasâi Nijáŋŋujäävrist.

  • Matti Kuuva eellimpargo lâi kuáivuđ kärbisjotteem väävli Pišternjaargân, Pišter-kanava

    Pišter-kanava uáneed kärbismääđhi.

    Kuuva kanava lii Aanaarjäävri Kálbáájoorŋâ taavaakeččin, Pišternjaargâst. Onni Kuuva muštâl maht suu eeči, Matti Kuuva kuáivuškuođij kanava, mii uánidičij kärbismääđhi 15 kilomeetterid. Ella Sarre eelij sahhiittâlmin Onni Kuuva keessiv 1984. Onni Kuuva lâi 7-ihásâš ko suu eeči aalgij kuáivuđ taam kanava. Sun oro muštemin, et ihe taaiđij leđe 1920. Kuáivum piištij suullân 10 ihheed.

  • Valpu Aikio sorolâš äigi elimist – Espanja-tavdâ, nelgi-ihe já suátiäigi

    Valpu Aikio muštâl lusis aaigijn.

    Valpu Aikio pärnivuođâst láá pááccám sorolâš muštoh. Sun lâi áinoo perruu párnáin, kii selvânij Espanja-taavdâst. Sun muštá meid nelgi-ive, ko kuolijdgin iä koddám, veik jäävrist kal kyeleh lijjii. Sii peerâ lâi meid evakkost. Iššeed ko val lâi suáđist, te Válpu hoittái pääihi ohtuu.

  • Reissvuonâ kävppimätki piištij ohhoid puásuiráiđoin

    Reissvuonâ kävppimääđhi muštoh.

    Tikkureh, liijneh, läđđeeh já Reetileibi lijjii táváliih Reisvuonâ tulijááh. Kaabi Saammal, Sammeli Aikio, Apo Aikio, Pelsa Juhháán, Matti Valle já Pekka Aikio muštâleh tovláin Reisvuonâ kävppimaađhijn. Talle ellii moddii ivveest uástimin ive purrâmuškáálvuid. Algâivveest táválávt rááiđuh vuolgii joton. Mätki lâi kukke já maŋgâ orostempääihi lijjii.

  • Anna-Mari Sarre lii aassâm ubâ ellim avvees Paavisjäävri kuávlust

    Anna- Maija päikki lii Aanaar já Avveel kooskâst.

    Anna-Maria Sarre lâi tiävdám 79-ive, ko Sarre Ella eelij suu sahhiittâlmin ive 1983, suu jiejâs pääihist. Talle sun jo aasâi tobbeen ohtuu. Anna-Mari Sarre soođâi Koldemjäävrist. Varrij Paavisjäävri riiddon. Paavisjäävri lii Äijihjäävri aldasijn, Avveel já Aanaar kooskâs, váldiluodâst mätki tohon lii suullân vittâ kilomeetter. Išed kaavnâi Anarist. Párnááh láá vittâ.

  • Lusme-Issá maainâst: Suáđi majemuuh ääigih

    Iisakki Paadar muštâl suáđi ääigist.

    Lusme Issá, Iisakki Paadar lammâšui val suáđi loopâ peln. Suátiviehân sun juovdâi tom maŋa ko lâi lam vistig suáđist. Paadar Issá muštâl maht sij jotkâsuáđi äigin monnii saksalijd maajeeld tavas Kilpisjäävri räi. Palojuuvâ njäälmist lâi ohtâ oohtânväldim, mast Issá lammâšui já juovdâi kieddipyecceeviäsun. Suáđi maŋa sun kaartâi suátipalvâlussân.

  • Elli Paltto juuđij rippâškoovlâ kulmâ oho já kierdoškoovlâ nelji oho

    Elli Paltto škovlâmuštoh.

    Ovdil soođij sämipárnááh iä val karttâm aassâđ asâttuvâin, ko kansâškovlâ ij lamaš vuáđudum. Ton saajeest máttáátteijeeh juttii Säämist pääihist nuubán já máttááttii muádi oho ääigi párnáid luuhâđ já čäälliđ. Meiddei anarâš Elli Paltto juuđij kierdoškoovlâ já ton lasseen kuulmâ oho rippâškoovlâ. Lahja Paltto sahhiittâlâi Elli Palto ive 1983.

  • Ánná Márjá Sarre vuolgij raseš jieŋâi oolâ varriistâldijnis

    Anna Mari Sarre maainâst jieijâs elimist.

    Ánná Márjá Sarre, 79 ihheed, lâi Sämiradio toimâtteijee Ella Sarre sahhiittâlmist ive 1983. Ánná Márjá Sarre eelij ohtuunis Koldemjäävri aldasijn, kost lâi meiddei suu pärnivuođâ päikki. Ánná Márjá Sarre lâi meddâl Anarist Koldemjäävri riddoost. Sust lijjii kyehti uábi, enni já eeči. Sarre lâi uáinám maaŋgâlágán aaigijd, nuuvt espanjataavdâ ko evakkoääigi-uv.