Siidsåbbar da ouddoummi histoor vueʹss 1 - Matti Sverloff da Jouni Moshnikoff eeʹttǩeeʹjen ouddooumžen

Ǩeeʹrjteei Hilkka Fofonoff. Säämas-vuõlttõõzz tuåimteejen eeʹjjest 1981 Elli Rantala

Maiʹstter Karl Nickul tuʹtǩǩii Suõʹnnʼjel saaʹmi jieʹllem di ǩeeʹrjti “Saamelaiset kansana ja Kansalaisina”-ǩeeʹrj. Son tuʹtǩǩii tõn, mâiʹd sijddsååbbar miârkti saaʹmi jeällma.

Saaʹmi siidsååbbar lij šuurmõs saaʹmi ooudâsviikki päiʹǩǩ: måkam aaʹššid toʹb tuʹmmje di tõin ij vuäǯǯam teäʹnab läittad - tõid aaʹššid feʹrttji jääʹǩǩted. Siidsåbbre koʹlle siid õhttsažjieʹllem vuõiggâdvuõtt ääʹšš.

Siidsååbbar lij meäʹrrääm vuäʹmm jieʹllem-maal mieʹldd šõddâm aaʹššid. Siidsååbbar lij aannâm še šuuri vääʹld sijddkõskksaž aaʹššin da tõk liâ hoiʹddjum nuʹt, što toiʹmmje. Siidsåbbrest mieʹrreeš še måkam aaʹššid siidoummu še taarbše. Toʹb sueʹppe kueʹllšeeʹllempaaiʹǩin da meäccjemjânnmin. Tuâlʼjõžääiʹj säʹmmlai mieʹldd mieʹcc varru ij tuõstt kuâđđjed, jäuʹrr ij uuʹd oummu jääʹmmed.

Saaʹmi jieʹllem lij vuâlggam saaʹmi jieʹllemnääʹlest, ij-ǥa õhttsažkååddlaž vuâđđjurddjest. Lääddas cieʹlǩeeʹl läddlaž kåčč saaʹmi jieʹllem kommunismen, politiikkast jeäʹla säʹmmla teâttam ni mâʹid tâʹl. Jieʹllmest mâânn ooudâs, ǥu pukid lij porrmõš di ij-ni ǩii leäkku reeʹǧǧes ij ni ǩeeuʹh, puk liâ seämma ärvvsa.

Ouddoummui veeʹrjest leämmaž eeʹttǩeei da mõõn kuuʹǩǩ lij leämmaž nuõrttsäʹmmlain. Tän räjja leʹjje leämmaž ouddoummu veeʹrjest nuʹtt kuuʹǩǩ, ǥu lij leämmaž saaʹmi jieʹllem.

Ouddooumžen leʹjje ääiʹjab leämmaž Kiureli Sverloff õhttseʹžže 21 eeʹjj, Jaakko Sverloff õhttseʹžže 26 eeʹjj di Matti Sverloff eeʹjjest 1968 ääʹljeeʹl õhttseʹžže 12 eeʹjj.

Eeʹttǩeejin ouddooumžen leʹjje eeʹjjest 1981 Matti Sverloff Âʹvvlest, Jaakko Afanasjeff Keväjääuʹrest, Jouni Moshnikoff Čeʹvetjääuʹrest, Sergei K. P. Fofonoff Jorbbâljääuʹrest.

Download

Tuuʹl da ânnʼjõžääiʹj ouddooumaž vaalšet kooum ekka vuârast

Saaʹmi ouddoummšest jiõnsted õinn tän peeʹiv juõʹǩǩ kuälmad eeʹjj kõõskin. Mõõʹnni vaaʹlin eeʹjjest 2014 vuõssmõs vuâra vaʹlljeeš neezzan saaʹmi ouddoummšen da Tanja Sanila Čeʹvetjääuʹrest alttii ouddooummu veeʹrjest. Vaʹlljemvuâkka jiõnsted pieʹsse puk 18 eeʹjj tiuddâm Peäccmest sirddum sääʹmoummu päärnaivuiʹm, mââʹnj da viiv. Puk Aanar kååʹddest jälsteei 18 ekksaž nuõrttsäʹmmla vueiʹtte jiõnsted ouddooumažvaalin.

Saaʹmi jieʹllem lij vuâlggam saaʹmi jieʹllemnääʹlest, ij-ǥa õhttsažkååddlaž vuâđđjurddjest.

Vaaltuåimmšeeʹǩǩ leʹjje kuhttu siidâst, Njeäʹllmest da Čeʹvetjääuʹrest. Sij vuäʹpste jiõnstempoodd oummid. Jiõnstemvueʹǩǩ leäi personvaal da jiõnstet nõmmǩeeʹrjtõõzzin laʹppe. Âʹnnjõž ääiʹjest jiõnstet jiõnstemnââmrin.
Kuhttu siidâst Njeäʹllmest da Čeʹvetjääuʹrest õʹnne seämma peeiʹv jiõnstummuž. Jiõnsted vuõiʹti kuhttu siidâst. Sääʹmääʹšš-saǥstõõllâmkåʹdd Ruäʹvnjaarǥâst uuʹdi loppsääʹn da mieʹrrii pääʹlǩ da nõõmti veʹrǧǧen de ǩeän vaalšet ouddooumžen da son vaaʹldi vuâstta veeʹrj.

Nuõrttsäʹmmlai eeʹttǩeei vuäinlmõõžž ouddoummu veeʹrjest: Matti Sverloff

Matti Sverloff Âʹvvlest, piârlaž, 50-ekksaž nuõrttsäʹmmlaž da son lij leämmaž määŋgain jeeʹres veeʹrjin mieʹldd, ååʹn võl veeʹrjest åårrai ouddooumaž.

Sverloff leäi ouddmiârkkân mieʹldd sääʹmeeʹttkâʹsttõõzzâst da Aanar kåʹddväʹlddõõzzâst di kåʹddhalltõõzzâst väärrooumžen. Sverloff leäi še sääʹmkomiteast di saaʹmi parlameʹnttest 1972 ääʹljeeʹl. Tän vuâra son aaʹlji eeʹttǩeeʹjen Njeäʹllmest, ij Čeʹvetjääuʹr beäʹlnn.

Sääʹmääʹšš äʹlǧǧe viikkâd ooudâs sääʹmäʹššen mâiʹd sijddsåbbrest liâ tuʹmmjam jiâ-ka poliittlanji, mon jiõm jiõčč uuʹd vääʹld paaʹrtja― Matti Sverloff

Sverloff miõlâst ouddooumžen saaʹmi aaʹššid lij vaiggâd håiddad, ǥu säʹmmla liâ uuʹccbõs joukk di lääʹddla liâ jiânnai. Suu mieʹldd leäi hueʹnn, ǥu ouddooumaž ij vueiʹt vaaikted kåʹddväʹlddõs aaʹššid, mâiʹd toʹb tuʹmmjet leʹbe mieʹrreet.

Sverloff mieʹldd toʹb jiâ vääld lokku saaʹmi smiõtldõõǥǥid da kåʹddväʹlddõõzzâst feʹrttjeʹči čiõʹlǧǧeed jiõčč aaʹššid sääʹmoummid, mõʹnt lij nuʹtt, što ääʹšš jiâ mõõn ooudâs jiâ-ka tõid mieʹrred da tuʹmmstõõǥǥ še jäuʹǩǩe veʹrǧǧoummin čuuʹt kuuʹǩǩ da ääʹšš jiâ mõõn ooudâs tuäivvam ääiʹjest, tõk liâ väʹǯǯlõs ääʹšš hoiʹddjed.

Sääʹmääʹšš äʹlǧǧe viikkâd ooudâs sääʹmäʹššen mâiʹd sijddsåbbrest liâ tuʹmmjam jiâ-ka poliittlanji, mon jiõm jiõčč uuʹd vääʹld paaʹrtja.

Sääʹmlääʹǩǩ lij õhttsaž di sijddsåbbar tuʹmmstõõǥǥ feʹrttje viikkâd ooudâs õhttsaž äʹššen, jõs sääʹmlääʹjj vuäǯǯa mäʹhtt sääʹm tätta komiteast, tõt lij pueʹrr äʹšš. Hiâlpmõs ääʹšš liâ ceâlkalm ouddmõõžž ǥu sijdd lij tueʹǩǩen tõin aaʹššin, mušttli Matti Sverloff.

Matti Sverloff leäi še tõin miõlin, što ouddâl siidsåbbar leʹčči šiõǥǥ noorõõttâd õhttsaž tuåimmkooʹddin di eʹtǩǩeed aaʹššid, ǥu nuʹtt lij hiâlpab valmštõõllâd aaʹššid kuhttu siidin.

- Ååʹn liâ leämmaž Njeäʹllmest koumm vuäzzla da väärrvuäzzla di Čeʹvetjääuʹrest kutt vuäzzla tuåimmkååʹddest mieʹldd, leâša jiâ teâđast leäkku nuʹtt puârast oʹnnstõõvvâm noorõõttmõõžž Čeʹvetjääuʹrest, ǥu puk jeäʹla leämmaž pääiʹǩ âʹlnn. Njeäʹllmest kâʹl liâ oʹnnstam pueʹrben tuåimmkåʹdd noorõõttmõõžžin, mušttal Sverloff Elli Rantala vuõlttõõzzâst.

Sverloff tuäivči nuõrid še Čeʹvetjääuʹrest mieʹldd jäänab sååbbaraaʹššid tuʹmmjed ǥu siʹjjid kuâđđje mâŋŋa täk ääʹšš. Njeäʹllmest liâ nuõrab oummu jäänab mieʹldd såbbrin, särnn Sverloff.

- Ođđ ouddooumže ooudam vuäʹppsid, jos jiõm piâzz jiõčč vergga, mainsti Matti Sverloff võl ouddâl vaal.

Snimldõk: Saaʹmi ouddooumaž Matti Sverloff maainâst siidsåbbar prääʹznǩest 11.8.1979.

Nuõrttsäʹmmlai eeʹttǩeei vuäinlmõõžž ouddoummu veeʹrjest: Jouni Moshnikoff

Jouni Moshnikoff lij 41 ekksaž piârlaž nuõrttsäʹmmlaž Čeʹvetjääuʹrest. Son lij puäʒʒooumaž di lij ouddmiârkkân leämmaž teäʹǧǧhoiʹddjen čiččâm eeʹjj Njâuddam palggsest.

Suu leʹjje eʹtǩǩääm ouddoumžen såbbrest sijddneeʹǩǩ.

- Ouddooumaž håidd aaʹššid sijddsåbbrest tuʹmmjem aaʹšši mieʹldd, ǥu ouddooumaž ij vueiʹt õhttu ni mâiʹd håiddad. Sijddsååbbar håidd siid peäʹlnn aaʹššid da ouddooumaž veekk aaʹššid põʹmmjin ooudâs, sijddkåʹdd õõlǥči puʹhtted aaʹššid ouʹdde jäänab da leeʹd mieʹldd še såbbrin, särnn Jouni Moshnikoff.

Njeäʹllmest håidda aaʹššid jiijjâsnalla da Čeʹvetjääurest jiijjâsnalla, leâša pueʹreeʹl aaʹššid, särnn Moshnikoff. Son leäi še tõin miõlin, što nuõr oummu feʹrttjeʹči vuäʒʒâd mieʹldd såbbrid.

- Nuõrid õõlǥči vuäǯǯad sääʹnnvääʹld jäänab, ns. vuõiggâdvuõtt särnnad da puʹhtted ouʹdde aaʹššid. Piisar leʹčči šiõǥǥ leeʹd mieʹldd såbbrin ǩeeʹrjteeʹl aaʹššid põʹmmja. Njâuddâm palggâs ääʹšš õõlǥči vuäǯǯad pueʹrben viiǥǥeeʹl aaʹššid ooudårra. Tuejid õõlǥči siidid vuäǯǯad oummid. Säʹmmlai ääʹšš feʹrttje viikkâd sääʹmäʹššen jiâ-ka poliittlanji. Ouddoummust lij še ǩidd mäʹhtt ǩiõrggânji ääʹšš ouddne da ouddooumaž õlgg mainsted tuʹmmjum aaʹššin da mâiʹd jiâ mieʹrreed vueiʹt, mušttal Moshnikoff aaʹššin mâiʹd son pueʹreʹči.

Põrtt-teäʹǧǧveäʹǩǩvuõtt âlgg vuäǯǯad pueʹrabnalla, ouddoummust še lij jiânnai ǩidd mäʹhtt ääʹšš ouddne.Suõʹnnʼjelsiid ääiʹji mieʹldd õõlǥči ääʹšš vuäǯǯad ânnʼjõžnalla, mušttli Jouni Moshnikoff Elli Rantala mainstâʹttmõõzzâst.

Jieʹlli Arkiivast kuulât vuäʹmm saaǥǥ ouddoummuvaaʹlin eeʹjjest 1981. Jieʹlli Arkiiv pohtt kolmm vueʹssest vaalsaaǥǥid täin neäʹttlin. Eeʹjj 2017 ouddoummuvaal ââʹnet 8 peeiʹv skamm-mannu da võʹboršeʹǩǩpiijjmõš lij påʹrǧǧmannust.