Álbmotlihkadus dagahii stuimmi Guovdageainnus skábmamánus 1852. Læstadius oahppu ja osku lei fidnen saji Guovdageainnus 1840-logus. Ollugat dáistališgohte buolliviinni vuovdima ja jugešvuođa vuostá. Bohciidedje riiddut main oasálažžan ledje nu gávpeolmmái go maiddái báhppa ja leansmánni sihke badjesápmelaččat.
Duhtmeahttunvuođa lasihii dieid áiggiid maiddái rádjágidden čakčamánus 1852. Siiddat eai beassan šat johtit Ruoŧŧa-Norgga ja Ruošša-Suoma gaskka, omd. Jáhkošiid siiddas báhce dálveguohtoneatnamat Ruošša-Suoma beallái Sámmáljohkii. Dás beasat gullat jagi 1982 báddejuvvon prográmma Sámi radio báddevuorkkás. Das Nilla Outakoski muitala stuibmideami duogážiin ja dáhpáhusain sihke vieljažiid Jáhkoš-Ásllat ja Jáhkoš-Lásse, Aslak ja Lars Jacobsen Hætta fearániin ja das maid mearkkašii sudno fáŋgavuohta.
Nilla Outakoski lea gávnnahan goit dáid sivaid stuibmái: duhtameahttunvuohta girku bargui, girku vuolggahusbargi Stockfleth dáidemeahttun doaimmat, virgegotti gealbbohisvuohta ja gávpeolbmá Ruth buolliviinni vuovdin.
Loahpas Nilla Outakoski suokkardallá sámiid dološ osku ja kristtalaš oskku gaskavuođaid ja árvvoštallá Jáhkos-Lásse čállosa: "Guovdageainnu dilálašvuođaid birra ovdal dan jagi 1850".
Niillasaš-Ándaras Nillá, Nilla Outakoski birra dan mađi ahte son elii jagis 1919 jahkái 2003. Son lei báhppa (proavas). Jagis 1991 son nákkáhalai teologiia doavttirin Helsset universitehtas. Su nákkosgirji gieđahalai Læstadiusa sártniid.
Dán prográmmas Oula Näkkäläjärvi lohká bihtáid Nilla Outakoski árat dutkamuščállosis mii guoská Guovdageainnu stuimmi.
Sámi arkiivva neahttasiidduin sáhttit lohkát earret earáid, ahte stuimmi maid Aslak Jacobsen Hætta ja Mons Aslaksen Somby láidesteigga, bissehedje ávžilaččat ja earát geat ledje beassan báhtui seamma maŋŋelgaskabeaivvi (8.11.1852). Gávpeolmmái Carl Johan Ruth ja leansmánni Lars Johan Bucht gottahalaiga. Earát geat ain ledje Guovdageainnus ja geat eai lean háhppehan báhtui, čohkkejuvvojedje báhpagárdimii gos eatnasat šadde máistit sihke spižáid ja čorpmaid.
Álttás biddjojedje sii geat ledje stuimmiin leamaš fárus, giddagassii. Doppe dutkojuvvojedje vihtanat ja áššáiduhttojuvvomat. Vuosttaš duopmu celkui go ášši mearriduvvui Alimusrievttis borgemánu 7. beaivve 1854. Aslak Jacobsen Hætta ja Mons Aslaksen Somby steavliduvvuiga golggotmánu 14. beaivve 1854 ja eará rieibmudeaddjit ožžo moatti beaivásaš giddagasráŋggáštumiid rájes gitta eallinagiduomuide. Sámi arkiivva gáldut leat vuosttažettiin sámi priváhta arkiivvat, muhto maiddái arkiivvaid kopiijat, ovdamearkka dihte Justisdepartemeantta almmolaš arkiivvaid mikrofilbma, Tromssa stáhtaarkiivvas leat olu gáldoávdnasat mat čájehit mii Guovdageainnus dáhpáhuvai jagis 1852, manne dat dáhpáhuvai ja mii maŋŋel dáhpáhuvai.
Gáldut: arkivverket.no, Sámi historjá 2 (Davvi Girji Os, 1997).
