Dál mannat áiggis badjel 50 jagi maŋosguvlui. Oainnat máidnasa man dál gullat lea Helvi Nuorgam bádden suoidnemánus 1967.
Dalle álggii Suoma akademiija, Helsset universitehta ja Turku universitehta árbediehtoprošeakta Dálvadasas Deanuleagis.
Ovllá-Sámmol, Ole Samuel Rasmus lei okta nu daddjon Dálvadas-prošeavtta muitaleaddjiin. Son riegádii 6.9.1897 ja jámii 25.11.1972 (Solbakk: Deanu leahki. Sogat - historjá, 2001).
Nu go Pasi Enges Turku universitehtas lea čállán (Elore 1/2003) de lei Ovllá-Sámmol supranormála árbedieđu áššedovdi ja erenoamaš máinnasteaddji.
Jus juigosis eai leat vuollecoamit de ii leat suddu juoigat, juoigan lea suddu dalle go vuollecomiin juoigá.
Máinnastančehppodagas ovdamearkan gullat cukcasiid ja muitalusaid Lávárádjás, bajándálkkis, Gieddegeašáhkuin, skuŋkkain, guovssahasain, dálkemearkkain, girjeriimmain, vuollecomiin, čiegáin, oaffáriin ja sieidegeđggiin.
Lei okta áddjá guhte áigejorggeheamis (dálvedássebeaivi) ráhkadii girjeriimma, dalle lei dárki juohke minuhta. Einnostii oppa jagi, ja dat doalai buorre muddui.
Vuos Niilo Aikio jearrrala ovtta Dálvadas-prošeavtta gieddebargis mo dát sáhkkehallamat Dálvadas guovllus álge. Helvi Nuorgam muitala álggos maiddái Ovllá-Sámmola birra. Dát jearahallan lea báddejuvvon jagis 2000.
Jagi 1967 báddejuvvon jearahallan lea vuorkkás Turku universitehtas gos Yle Sápmi lea jietnabátti luoikkahan.