Tovle iä lam škovlâtááluh, määđhih lijjii kuheh, nuuvtpa máttááttijjee poođij ulmui pááikán. Taam kočodii kierdoškovlân.
Škoovlâst oopâi rekinistiđ, luuhâđ, lávluđ, mut puoh tergâdumos lâi oppâđ ráámmádhistorjá já katkismus paajeeld. Škovlâ piištij suullân kulmâ oho ain häävild.
Kaisa Musta áásá tääl Rivdulist, mut lii šoddâm Menišjäävrist. Lâi ihe 1929 ko máttááttijjee, Agneta Valle, poođij sii pááikán.
- Tot lâi juhle, ko máttááttijjee poođij, muštâl Musta.
Kaisa lijkkui ráámmádhistorjást, ko tost muštâlij ulmui elimist já Immeel val lâi tast mieldi.
Sun muštá meid tom, ko máttááttijjee poođij vuosmuu keerdi já sust lâi harmoon fáárust. Tot čuojâttij já láávlui “Täällä pohjantähden alla “ -lavluu já tot ko muččâd Kaisa mielâst. Máttááttijjee meid ohtii polâttij suu oppuin. Kaisa Musta eelij Lahja Paltto sahhiittâlmin keessiv 1986.
Elsa Väisänen áásá tääl Kuhmoost, mut škoovlâ sun juuđij Anarist. Suu päikki lâi Pärttihist já tobbeen sun kiergânij jotteeđ meid kierdoškoovlâ. Kierdoškoovlâst Elsaast lii lieggâ mušto. Škovlâ lâi keessiv já sij vuojâdii já suvâdii škovlâtiijmij äigin. Elsa kierdoškovlâ máttááttijjen lâi Lehtola Laura. Elsa muštâl meid ton ääigist ko lâi Anarist škoovlâst já asuntolast. Marja Liisa Mujo sahhiittâlâi Elsa keessiv 1988.
