Skip to main content

Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid siämmást ko opâttává anarâškielâ

Elsa ja Tuomas Valle
Elsa ja Tuomas Valle Kove: priivaat inarinsaame,inarinsaamelaiset,Inari,Nellim,nainen,mies,saamelaiset,saamelaiskulttuuri,Saamenmaa

Njellimliih, Elsa já Tuomas Valle savâstâllâv tovláá ääigist. Pärnivuođâst,rähisvuođâst, kuáláástmist, puásuipargoin, škovlâääigist, ellein, maađhâšmist,
tuoijuumist. Suái láin Lea Laitisii kielâmiäštáreh 1970-lovvoost. Taah mainâseh láá päddejum 1975. Elsa já Tuomas láin talle 53-ihásiih.

Tuomas šoddâmpäikki lii Naŋŋujävri. Jo nuorrân varrij tobbeen meddâl, ige lah tast maŋa tobbeen iällám. Värrejii jävririddoost miäcán, jävilenâmij keežild.

Tuomas ij lam val škoovlâstkin, ko lâi jo puásuimeecist. Sun muštá tom vuosmuu keerdi ko lâi meecist já raahtij tuulâ liijkás kuhás láávust. Talle oskeldii nuorâid
nuorrân miäcán. Elsa ij tarbâšâm kuássin leđe meecist iijâid. Tovle Tuomas lâi kuálásteijee já puásuialmai. Tääl sun lii meccipargee.

Elsa eeči raahtij sierâid muorâst. Suái muštev meid kierdoškovlâ ääigi. Elsa muštá maht Tuomas staavij aabisist.
Tuomast lâi läški čäälliđ. Suáđist ko lâi, te oovtâ kirje tuše Eelsan čaalij. Tuomâs lâi čiävláá. Kuhháá lâi ovdil ko tuhhiittij Elsa.
- Jieh lijjii muu huollâđ, mut ko pyerebijd jieh kavnâm, te ferttejih loopâst munjin turvâstiđ. Kuhháá kal korvih, povvust Elsa Heeikân.

Elsast lii meid šiev raavâ, jos vuástá porá já čuávji kara. Kalga iđedist juuhâđ kolmâ čääsi. Tuomas muštâl maht sust suátiääigi poođij luččâtavdâ já pooškij puvsâidis.
Tuomasist puáhudui meid jyelgipeelgi kozzâ nuuvt et juovdâi tuáhtár kuuvl.

Tuomas paajij kuobžâ. Ooinij maht tot kuittâg kuohtii vierâlij, mut ij jáámmám. Elsa lâi talle
eergijd sirdemin ko kuulâi piso pávkkátmin. Vuolgij ránnjátáálust iše viežžâđ. Ij uážžum já kuobžâ-uv moonâi Ruošân.

Suái savâstâllâv meid kuáláástmist Njellim kuávlu jaavrijn. Tuomas muštâl maht sun kuudij ohtii kiđđuv kyehti stuorrâ kyele. Tovle uskuu, jos kuudij stuorrâ kuolijd, et toh
lijjii miättáseh. Talle kuddii kuolijd eenâb ko tääl. Sii kuškâdii meid kuolijd.

Mii kulloo Darjan já Borisan, kiäh láin määđhist já Elsa lâi päikkiennin ton puudâ.
Elsa muštâl meid tom maht Darja kuulâi suu jáámmám hyelhi jienâ radiost já maht
tot suu kuoskâttij. Elsa muštâlij Darjan meid oovtâ mainâs maid lâi kuullâm radiost.
Mainâsist olmooš lâi nijbe leggistâm loodán. Lodde lâi kirdám pirrâ maailm. Darja
oskoi et taat lâi tuotâmaainâs.

Elsa Ja Tuomas muštâlává meid tom, ko vuosmuu keerdi kirdijn kirdemmašináin. Äijih tolvuu pyecceeviistán Ruávinjaargân. Suái savâstâllâv meid tost maht varrijn Njellimân

Tuomas muštâl maht neeđijd miäcástij. Neđe čevđi lâi tiivrâs. Čiävráid pivdii meid. Motomeh nisoneh-uv tovle miäcástii.

Elsa ooinij ohtii oommâs, veik leš lamaš kumâttâs. Sun ooinij jäävri alne tuulâ, mii stuároi já talle ucoi já loopâst lappui. Juurdij, et eeči lâi juoŋŋâsijd kuohâmin tuulâ
paštust. Itten tast Äijih jaamij. Tuomas meid ooinij ohtii oommâs. Lâi poccuin vyejimin já ooinij Piättár, mut tot lappui. Ohtii tuoddârist kuulâi, maht kiinii čuorvij, ko
lâi poccuid sirdemin. Tot saatij lemin pieggâ, smiättá Tuomas.

Elsa enni lijkkui kuobžâ piärgust. Tuomas lii ohtii uáinám kukken kuobžâ. Sun ooinij maht ohtii suu skippáár irâttij kuátán koddei kuobžâ. Ohtii Elsa ooinij taggaar
nahhaar, mast sun muttui kuobžân já irâttij käskiđ Piättár.Tovle oinii távjá kuobžâid. Taan ääigi laa kuobžah váánnum, ohtân suijân sáttá lemin, et ko ulmuin iä lah innig
saavzah. Tovle kuobžah suáládii keessiv ulmuin saavzâid. Suái lává kuullâm mainâsijd maht ko ulmuuh purrii kuobžâ piärgu, te jammii.

Tuomas lii ennuv ráhtám poccuumielkkivuástáid. Labžijn ko čoonâi poccuid, te koolgâi leđe tärkki et ij moonnâm liijkás čovgâsân. Sarvah lijjii motomijn vaijaah, taid
koolgâi váruttiđ, et ij kuddum. Meid vierccâ lii varâlâš jos lii vaijaa.

Elsa muštâl maht tovle šoddâdii párnáid. Tovlááh nisoneh lijjii “Ryevdikáránâsah”. Elsa enni šoddâdij ain iho. Elsa opâttâlâi selgieeni hommáid, mut ij kuássin taid
tarbâšâm. Ohtii sun muštá, ko Issááš äijih manje vuosmuš pärni šodâškuođij, mut ij nuuvt älkkest álgám šoddâđ, te pieijii särgimááccuh siisâ vuálusoivij já luvvii, te tállán
šoodâi. Meid tom manje nieidân šoodâi siämmáš váddu. Ohtii ohtâ kálgu lâi vuolgâdmin Avelân ko illávaijai. Lâi auto vyerdimin maađij piällást, te kaačâi säävnist
šoddâdmijn, ja ko auto poođij, te vuolgij eidu šoddâm párnáin Avelân.

Elsa muštâl pärnivuođâst, ton ääigist ko sii assii Vuáskujäävrist. Sist lijjii saavzah já kuusah. Suu enni lâi virkkuu já šiev njuárusteijee. Saavzâid koolgâi peskidiđ kiđđuv
já čohčuv. Suu ákku kuuđij jieš säärgi, mut Elsa ij innig. Tuuvij rähtimist já tuoijuumist kevttii njuorruid já soksâmijd. Tuoljijd naveldittii kiđđuv jäävrist, soksâmijd-uv pieijii
vuárkán. Meid piihâ poldii jiejah. Piihâ kevttii jyehi saajeest. Tuomas muštá maht sun raahtij vuosmuu kárbá, eeči išedij.

Elsa lijkkoo tast, ko taan ääigi ij taarbâš čässihijd kuárruđ. Tot lii nuuvt korrâ hommá, koozah-uv kahhojeh já kieđah rašoh. Sovskammuid lii älkkeb kuárruđ. Kálluhijd meid
korruu, toh lijjii njalahis kammuuh, soksâmeh lijjii oovtâ kuulâi. Tuomas lii meid kammuid kuárrum kuusâ já soorvâ kammâsijn. Laabžijd rahtii čeevđijn. Vinner kevttii
čeevđi tiimeedmân.

Elsa já Tuomas muštev suátiääigi. Tälvisuáđi äigin Elsa lâi Muoniost, tobbeen lijjii vaskâmeh. Tuomas lâi pääihist já ton täälvi lijjii korrâ puolâšeh. Suáti ij oinum ennuv
sunnuu elimist. Poccuuh kal hávvojii ennuv.

Elsa já Tuomas eelijn Helsigist. Ennuv lijjii uáivih, mut ko lâi sämikappeer uáivist, te Elsa älkkest tuubdâi. Hiisist já jorreeporttáin láin vuosmuu keerdi. Oinijn
Tuusulajäävri, mut čääsi lâi turgáá já njivláá. Aleksis Kivi táálu lâi tegu sämitupe. Sibelius táálu meid oinijn já häävdi.
Suái eelijn kirhoin já Ollâsuollust keččâmin apinaid, ađai čáháligijd, säpligijd, soorvâid, kuobžâid já ruoinâs kuumpi.

Tovle vuoijii raahti poccuigin Ruávinjaargâ rääjist. Tääl láá aaibâs ereslágáneh jotteemvyevih. Tuomas mielâst tääl lii hitrub mađhâšiđ tááláá ääigi junast, ko
suátiääigi.

Tovle ulmuuh naittii párnáidis. Elsa muštá maht ohtii mottoom vaanhimeh lonottii jávvusehháin nieidâ. Elsa muštá meid oovtâ tábáhtume, mast ohtâ puárispijgá lâi
váldám olssis nuorâ almaa já almai ko uáivádui, te ain čiärui, ko sust lii nuuvt puáris kálgu. Suái lává uápásmân nuorttâlijd. Elsa sierâdij pärnin ennuv-uv nuorttâlijgijn.
Tuomas aasâi aldeláá nuorttâlijd, mut ij lam siigijn nuuvt ennuv oovtâst. Nuorttâliih lijjii korrâseh kiävuliđ.

Tovlááh ulmuuh lijjii vijsáh, ko škoovlâ jođehánnáá lijjii kävppijâsah. Elsa já Tuomas muštâlává tovláin kaavpijn. Ohtâ riges kävppijâs lâi Antti Matt. Sust lijjii maŋgâ
pääihi, Kessvuonâst aasâi. Sunjin lâi rahtum livđe-uv.

Elsa muštá maht sun pärnin smakkij ááhu piijpo skipárijnis. Ááhust lâi tääppin jieš rähtiđ piijpoid. Suái moonáin savzâpuuvrán čiähusân puáldiđ. Ko poođijn tupán, te
enni suorgânij, et mii párnáid šoodâi, ko vuoksii já lijjii pyecceeh. Elsa ij tom maŋa lah puáldám. Tuomaskin ij tarvanâm tubákkân ige viijnán.

  • Njellim Jovnâ Aikio ij halidiččii innig varriđ Čurnâvuonân, suu pärnivuođâ pááikán

    Njellimlii Jovnâ Aikio paasij ohtuu párnáidiskijn, ko kálgu

    Kuálásteijee, puásuialmai Jovnâ Aikio lii aassâm Aanaarjävri riddoost Čurnâvuonâst. Tääl sun áásá Njellimist uđđâ puásuituálu táálust. Ella Sarre sahhiittâlâi Aikio Joovnâ 1983. Eellim Čurnâvuonâst lâi koorâs. Tobbeen Jovna kiergânij aassâđ 30 ihheed. Sist lijjii vittâ päärni. Eemeed jaamij, ko párnááh lijjii uceh. Puhelin-uv poođij maŋeláá tohon, mut tast koolgâi taistâliđ.

  • Keđgijäävri kirkko puolij siämmáá peeivi ko Avveel kirkko vihkui

    Keđgijäävri rukkoosviste lâi máđhálij orostempäikkin.

    1800-love loopâ pelni poođij kirkkohaldâttâsâst juurdâ, et kolgâččij rähtiđ rukkoosviste Njellim kuávlun, ko Aanaar Piälppáájäävri kiirkon lai mätki. Rukkoosviste rahtii Keđgijáávrán. Kirho raahtij Kajaanilâš miäštár Simo Juhháán, mut sust lijjii pargen meid páiháliih ulmuuh. Njellimân lii mätki 18 kilomeetterid. Kirkko vihkui kiävtun 1871. Tobbeen kiergânii toollâđ tuše kulmâ immeelpalvâlus.

  • Njellimlâs Sáárá Valle pijgui ennuv elimis äigin, oopâi ennuv tuoijuumist já määlistmist

    Valle Sáárá pijgui ennuv elimis äigin.

    Sáárá Valle päikki lâi Kappeerjuuvâst, nuorttii peln Aanaar, Njellimist 60 kilomeetterid tavas. Elsa lâi 8- ihásâš, ko suu enni jaamij. Piättár ennui kuuvl moonâi vistig já tom maŋa Kukseluohtân Juhan Matt Aila kuuvl piämmunieidân. Suáti ääigi puoh muttui. Taažân, Trondheimin, kaartâi evakkon. Tobbeen lâi hirmâd pyeri leđe.

  • Kuobžâjäävri riddoost pajasšoddâm Uula Paadar, muštá maht suu ákku já äijih rahtijn kievđâid

    Ucc Paadaráá Uulá muštâl tovláin aaigijn.

    Uula Paadar, Ucc Paadaráá Uulá, šoodâi Kuobžâjäävrist, Kaamâs aldasijn. Ko njaajâi te varrij Ucjuuhân. Párnáidis sun ij lah opâttâm anarâškielâ. Tälviv sun lii puásuihommáin já keessiv kuálástusvahtân. Lennátin hommáin sun lai keessiv, ivij 1955-77,mut ko čohčâ poođij te poođij mielâ miäcán. Uulá pärnivuođâ peerâ varriistâlâi kuolij tet keessiv kesipááikán.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Njellim Jovnâ Aikio ij halidiččii innig varriđ Čurnâvuonân, suu pärnivuođâ pááikán

    Njellimlii Jovnâ Aikio paasij ohtuu párnáidiskijn, ko kálgu

    Kuálásteijee, puásuialmai Jovnâ Aikio lii aassâm Aanaarjävri riddoost Čurnâvuonâst. Tääl sun áásá Njellimist uđđâ puásuituálu táálust. Ella Sarre sahhiittâlâi Aikio Joovnâ 1983. Eellim Čurnâvuonâst lâi koorâs. Tobbeen Jovna kiergânij aassâđ 30 ihheed. Sist lijjii vittâ päärni. Eemeed jaamij, ko párnááh lijjii uceh. Puhelin-uv poođij maŋeláá tohon, mut tast koolgâi taistâliđ.

  • Keđgijäävri kirkko puolij siämmáá peeivi ko Avveel kirkko vihkui

    Keđgijäävri rukkoosviste lâi máđhálij orostempäikkin.

    1800-love loopâ pelni poođij kirkkohaldâttâsâst juurdâ, et kolgâččij rähtiđ rukkoosviste Njellim kuávlun, ko Aanaar Piälppáájäävri kiirkon lai mätki. Rukkoosviste rahtii Keđgijáávrán. Kirho raahtij Kajaanilâš miäštár Simo Juhháán, mut sust lijjii pargen meid páiháliih ulmuuh. Njellimân lii mätki 18 kilomeetterid. Kirkko vihkui kiävtun 1871. Tobbeen kiergânii toollâđ tuše kulmâ immeelpalvâlus.

  • Njellimlâs Sáárá Valle pijgui ennuv elimis äigin, oopâi ennuv tuoijuumist já määlistmist

    Valle Sáárá pijgui ennuv elimis äigin.

    Sáárá Valle päikki lâi Kappeerjuuvâst, nuorttii peln Aanaar, Njellimist 60 kilomeetterid tavas. Elsa lâi 8- ihásâš, ko suu enni jaamij. Piättár ennui kuuvl moonâi vistig já tom maŋa Kukseluohtân Juhan Matt Aila kuuvl piämmunieidân. Suáti ääigi puoh muttui. Taažân, Trondheimin, kaartâi evakkon. Tobbeen lâi hirmâd pyeri leđe.

  • Kuobžâjäävri riddoost pajasšoddâm Uula Paadar, muštá maht suu ákku já äijih rahtijn kievđâid

    Ucc Paadaráá Uulá muštâl tovláin aaigijn.

    Uula Paadar, Ucc Paadaráá Uulá, šoodâi Kuobžâjäävrist, Kaamâs aldasijn. Ko njaajâi te varrij Ucjuuhân. Párnáidis sun ij lah opâttâm anarâškielâ. Tälviv sun lii puásuihommáin já keessiv kuálástusvahtân. Lennátin hommáin sun lai keessiv, ivij 1955-77,mut ko čohčâ poođij te poođij mielâ miäcán. Uulá pärnivuođâ peerâ varriistâlâi kuolij tet keessiv kesipááikán.

  • Siiri Auvinen kuálástij ovdil evakko já talle moonâi Ruošân paargon

    Siiri Auvinen kuálástij, tom maŋa moonâi Ruošân paargon.

    Avelist ässee Siiri Auvinen muštâl maht suu pärnivuođâ pääihist Čovčjäävrist tovle kuálástii. Suáđi maŋa moonâi Kaitakuoškân paargon. Maiden škoovlâid sun ij lah jottáám, mut pargo lii opâttâm. Peeivijd nuottuu, iijâid čolluu kuolijd. Ovdil evakkon vyelgim äijih kuudij 9-kiilu kuávžur, mut tot lâi nuuvt ruoinâs, et ij vaijaam lihâdiđ, te pisoi viermist, muštá Siiri.

  • Puhelin ko poođij Valle Aila pááikán, te oroi tego ličij almeväldikoodán peessâm

    Aili Valle muštâl ko tekniik poođij Jormokuoškân.

    Aanaar Jormokuoškâst ässee Aili Valle muštá ton ääigi ko suu pááikán poođij tekniik. Poođij puhelin, televisio, šleđgâ, maađij. Puhelin puáttim jierestuudij. Šleđgâ puáttim toovâi argâpiäiválijd pargoid älkkeebin. - Oroškuođij nuuvt et tääl ij oostâ jäämmiägin, lai nuuvt hitruu, povvust Aila. Šleeđgâ já maađij puáttim puovtij meid kolgokävppijâsâid.

  • Juhán Antt Máárjá vuolgij tom maŋa pijguđ, ko peesâi rippâškoovlâst

    Máárjá Mattus tuoijui ennuv säämituoijijd.

    Mattus Máárjá, Juhán Antt Máárjá, áásá tääl Mudusjäävri riddoost, aldâ Aanaar. Sun šoodâi Ákšujäävrist. Peerâ lâi kievhi já Máárjá lai piämmunieidâ maaŋgâ pääihist. 22-ahasâžžân, ko peesâi rippâškoovlâst, te vuolgij pijguđ. Máárjá lii tuoijum ennuv, kuárrum peeskâid, kammuid, kaperijd já ruávuid-uv.

  • Eero Pekka Aikio lii lamaš áimutotken 1990-lovo aalgâst Čevetjäävrist

    Eero Piäkká Aikio lii áimutotken Čevetjäävri kuávlust.

    Jyehi nube peeivi koolgâi tipšođ mašinijd já jyehi oho koolgâi suodattimijd vuolgâttiđ ovdâskulâi. Taggaar lai áimututkâm lágádâs hoovdâ, Eero Pekka Aikio pargo. Tutkâmtupe lai nuuvt tuárispeln luodâst, kuus maađij nyeskih iä puáttám. Päikki lii Čevetjäävri Kirakkajäävri alda orroo väärist. Ige tohon puáhtám moottorvuájánáin moonnâđ, et iä taingin nyeskih liččii oinum.

  • Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid siämmást ko opâttává anarâškielâ

    Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid.

    Njellimliih, Elsa já Tuomas Valle savâstâllâv tovláá ääigist. Pärnivuođâst,rähisvuođâst, kuáláástmist, puásuipargoin, škovlâääigist, ellein, maađhâšmist, tuoijuumist. Suái láin Lea Laitisii kielâmiäštáreh 1970-lovvoost. Taah mainâseh láá päddejum 1975. Elsa já Tuomas láin talle 53-ihásiih. Tuomas šoddâmpäikki lii Naŋŋujävri. Jo nuorrân varrij tobbeen meddâl, ige lah tast maŋa tobbeen iällám.

  • Nävt šaddeh sovskammuuh já kamâspidoh

    Kaisa Musta rävvee tuoijuđ kammuid já kamâspiddoid.

    Aanaar Rivdulist ässee tuájár Kaisa Musta rävvee aalgâ rääjist maht kalga sovskammuid já kamâspiddoid rähtiđ. Kaisa Musta muštâl jieijâs elimist, maht sun varrij meddâl pääihist, raahtij pääihi Rivdulân. Kietâtuojijd Kaisa lii ráhtám aaibâs pärnivuođâ rääjist.

  • Tovle poođij škovlâ párnái pááikán, ige pištám kuhháá

    Kierdoškovlâ poođij ulmui pááikán.

    Tovle iä lam škovlâtááluh, määđhih lijjii kuheh, nuuvtpa máttááttijjee poođij ulmui pááikán. Taam kočodii kierdoškovlân. Škoovlâst oopâi rekinistiđ, luuhâđ, lávluđ, mut puoh tergâdumos lâi oppâđ ráámmádhistorjá já katkismus paajeeld. Škovlâ piištij suullân kulmâ oho ain häävild. Kaisa Musta áásá tääl Rivdulist, mut lii šoddâm Menišjäävrist.

  • Kommetáálu

    Párnái jieijâs keksim párnáimainâs .

    Mikkâl-Antti, Saammâl, Petter já Matti Morottaja muštâleh mainâs kommetáálust. Maainâs kullui Anarâš saavâin juovlâmáánust 1991. Mainâsist láá kaandah, Fastentasten-kandâ, säplig já komme. Komme ááigui nuáiduđ puohâid säpligin, nuuvt et puáhtá taid puurrâđ. Hävdienâmist viežžii Tähti-rieggee, kiäst meid lijjii omâs vyeimih. Loopâst Tähti-rieggee purrui já silbâruuđáin paččii kome lappâsân.

  • Meccivaavtâ stuárráámus pargon lâi muorâi vyebdim ulmuid 1900-lovo pelimuddoost

    Sammeli Valle kiergânij leđe 36 ihheed meccivahtân.

    Aanaar Solojäävrist ässee Sammeli Valle kiergânij leđe 36 ihheed meccivaavtâ pargoost. Meccivahtâ uážui olssis väldiđ nuuvtá staatâ meecist puáldimmuoráid, ruttâpäälhi lasseen. Saammâl eelij sahhiittâlmin Lahja Paltto čohčuv 1985. Ohtâ meccivaavtâ pargoin lâi muorâi vyebdim páihálijd. Ton ääigi Suáluičielgi taavaabeln uážui njeidiđ tuše puáldim- já huksimmuorâid.