1800-love loopâ pelni poođij kirkkohaldâttâsâst juurdâ, et kolgâččij rähtiđ rukkoosviste Njellim kuávlun, ko Aanaar Piälppáájäävri kiirkon lai mätki. Rukkoosviste rahtii Keđgijáávrán. Kirho raahtij Kajaanilâš miäštár Simo Juhháán, mut sust lijjii pargen meid páiháliih ulmuuh. Njellimân lii mätki 18 kilomeetterid. Kirkko vihkui kiävtun 1871. Tobbeen kiergânii toollâđ tuše kulmâ immeelpalvâlus. Päikki ij lam puoh pyeremus kiirkon, nuuvtba tot lâi-uv eenâb máđhálij orostemsaijeen, ko rukkoosvisten. Rukkoosviste puolij 1937, siämmáá peeivi ko Avvel kirkko vihkui.
Vuolli Piättár Auni, Aune Sarre, lii iällám Keđgijäävri kirhoost já meid uáinám ko taat puolij.
Kirkko lâi rahtum hiirsâin. Seinijd lijjii jotteeh sárgum noomâs. Avni eellim äigin kirhoost iä innig lam immeelpalvâlusah, mut tot lâi mađhâšeijei kiävtus.
Avni lai áhuinis sii kesipääihist, Sulgušjäävrist, já ooinij ko kirkko puolij. Iäráseh lijjii moonnâm Avelân, ko tobbeen vihkii uđđâ kirho. Tullâ oinui pyereest, ko mätki lâi tuše nyevt vittâ kilomeetter. Ulmui savâi mield Keđgijäävri kirhoost tollii tuše kulmii immeelpalvâlus já oovtâ päärni kastii, Sulgušjäävri Juhán Antt rohe, muštâl Avni. Aavni eelij sahhiittâlmin Ella Sarre 1983.